Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keeni mõisa park
Mälestise registri number 23240
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
X-koordinaat 634571.03
Y-koordinaat 6425984.00
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


18. sajandi lõpust pärinevate regulaarsete elementidega 19. sajandi kolmandal veerandil rajatud vabakujuline mõisapark koos ansamblisse kuuluva peahoonega.

Sisestatud: 27.06.2012.

Kirjeldus


Võrdlemisi suur 9 hektarine pargiala on 20. sajandi jooksul kahanenud 3,8 hektari suuruseks. Peahoone ees on poolkaarekujuline väike esiväljak, mida piirab elupuuhekiga ääristatud sissesõidutee. Esiväljaku aktsendiks on 3 põlistamme. Varem on esiväljakult avanenud vaated maanteele, kuid praegu varjab vaate kuusehekk. Peahoone tagune väljak on olnud terrassidena laskuv ehisaed. Tagaväljaku keskelt viib alla trepp, mida ääristavad kaks graniitposti. Väljakult on avanenud vaated ojale ja tiigile, mille ääres kasvavad üksikud remmelgad. Selles kohas oli veel mõni aeg tagasi peahoones tegutsenud kooli aed. Pargi vabakujuline põhiosa on peahoonega nõrgalt seotud. Vabakujulise pargiosa planeering toetub ojale ja paistiigile, kulgedes maastikus oja ja sissesõidutee vahelisel maa-alal kitsa ja pikliku ribana. Pargi suhteliselt avatud maastikus asuv põhiosa on küllaltki tihe ja metsailmeline. Pargiala maantee poolset serva ääristab tihe puudekuliss, mis eraldab parki teest. Pargi põhiosa on ehitatud üles piklikele väludele, mis on tihedate puudest ekraanidega üksteisest eraldatud, kuid seotud pargi vabakujulise teedevõrguga. Varem on pargis jalutajale avanenud avatud vaated ojale, mis praegu on ääristatud läbimatu võsaga. Paistiik on ääristatud üksikute remmelgate ja tammedega. Tiigi keskel asub väike saar, millel kasvab põlistamm. Tiigi paisul olevalt sillalt avanevad kaunid vaated nii allpool paisu maaliliselt looklevale kärestikulisele ojale, peahoonele, saarekesega paistiigile kui viimase taga tõusvale tamme ja kuuse puistule, mis on fooniks veeäärsetele remmelgatele ning oja vastaskaldale, mis on varem olnud samuti kujundatud. Teiselpool maanteed on kõrvalhoonete vahel suuremad ja väiksemad puudegrupid, mis eraldavad kõrvalhooneid üksteisest, sissesõiduteest ja pargist. Peahoonest läänepoole jääv pargialal on säilitanud pargilise ilme ojaga piirnevas osas. 1970. aastatel on kirjeldatud pargis kasvanud euroopa lehised, palsaminulge ja van Houtt’i enelaid ning ühte suur pensilvaania saart. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 27.06.2012.

Ajalugu


Mõisa pargi varaseim osa on peahoone taga asuv väike terrassidena langev barokne ehisaed, mis rajati ilmselt 18. sajandi lõpus. Suurem vabakujuline park rajati põhiliselt 19. sajandi kolmandal veerandil. 1920. aastal jaotati mõis asundustaludeks. 20. sajandi teisel poolel püstitati mõisasüdamesse hulk uusehitisi, mille tulemusena on mõisasüda muutunud maa-asulaks.

Sisestatud: 07.01.2004.

Meedia


-Keeni mõisapargi servas on kokku sobitatud uus ja vana
http://www.epl.ee/artikkel/408681

-

Sisestatud: 22.11.2007.