Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sangaste mõisa peahoone
Mälestise registri number 23241
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Mälestise vana number 542
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 08.08.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektor, Dan Lukas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Peamiselt 19.s. IV v. kujunenud esinduslikemaid historitsistlikke ansambleid Eestis

Sisestatud: 06.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Kujundus lähtub neogootikast. Hoone on põhiliselt kahe-, osaliselt kolme ning neljakorruseline, punasest puhasvuuk tellistest, sokkel graniidist. Fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, dekoratiivdetailid, erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning mašikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. O-küljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4-nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on S-tiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas avaneva W-külje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees rõdu. N-tiival asetseva majandusploki lõpetab terava telkkiiviriga sale 8-tahuline torn.
Esindusruumid paiknevad I korrusel, mitmes neist tähelepanuväärse stiilse interjööriga. Võlvitud vestibüül, läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud 8-nurkne saal, sinna avanevad nn.`inglise stiilis` söögituba ja kabinet. Siin on rohkesti kõrgetasemelist tisleri- ja stukitöid, samuti kahhelahje, kamin jm. ka ülakorruse ruumides, millede ruumijaotus suuresti säilinud, on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus nikerddekooriga kapid. (EA; ajalooline õiend, 1978)

Sisestatud: 05.03.2003.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated a-st 1522, olles keskajal Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisasid.
Viimaseks mõisaomanikuks oli 1888-1938 Friedrich Georg Magnus von Berg, üks markantsemaid ja haritumaid balti-saksa mõisnikke, põllumajandusteadlane, maailma ühe vanema rukkisordi `Sangaste aretaja ja tõi Eestisse hobuse kellest sai meil kõige paremaks osutunud tori hobusetõu esiisa ja rajas praeguseks kõige liigirikkama pargi Eestis.
Peahoone projekteeris arh. O.P. Hippius 1874, ehitus kestis 1879-81 ehit.-meister F. Maag.

Pärast sõda oli lossis pioneerilaager. Hiljem kuulus Tartu plastmasstoodete Katsetehasele. 1994. aastal anti mõis rendile firmale Realreisid. Hetkel on mõis riigile kuuluv.
(EA; arh. mälestise pass, 1982)

Sisestatud: 05.03.2003.

Meedia


- Rukkikrahv 160, Sangaste rukis 130
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=3135

- Rukkikrahv Berg mõjus kogu piirkonna arengule
http://uus.www.valgamaalane.ee/141005/esileht/valgamaa/25004166.php

-Sangaste loss läbib põhjaliku remondi artikkel "Postimees" 09.02.2006
http://www.postimees.ee/090206/esileht/siseuudised/191361.php
Martin Pau, reporter
Tänavu 125-aastaseks saav Sangaste loss läbib turistide meelitamiseks põhjaliku remondi, mille esimene vili on kevadeks paika pandav uus vaskplekist katus koos korstnapitside ja vihmaveerennidega.
Ehkki Sangaste valla arengukavas seisab, et Sangaste loss on korras aastal 2010, loodab vallavanem Kaido Tamberg, et see sünnib juba 2008. aastaks.
«Avatud on ju loss praegugi, aga paari aasta pärast peaks ta olema uues kuues – kena nii seest kui väljast,» rääkis Tamberg.
Vallavanem nentis, et kahjuks on vastu talve alanud remont esimene tõsisem üle neljakümne aasta. Kuuekümnendaist aastaist oli loss Tartu kammivabriku halduses, suviti korraldati seal pioneerilaagreid.
Kulu kümneid miljoneid
Aastail 1874–1881 ehitatud Sangaste lossi, millesse peab tulema kava kohaselt hotell ja konverentsikeskus, võttis kaks aastat tagasi vallalt rendile Võru ärimees Heiki Moltsaar, OÜ Lossihaldus juhatuse esimees.
Seks hetkeks oli vald muinsuskaitselt saadud miljoni krooni eest jõudnud restaureerida Valga maantee äärde jääva tellismüüri ning välja vahetada ligi 200 ruutmeetrit lossi lekkivat katust. Viimasest jäi aga teha veel üle 1200 ruutmeetri – lossi katuse kogupinda võib võrrelda suuremapoolse individuaalkrundiga linnas.
2004. aasta kevadel rehkendas vald kokku, et uus katus, lossi 168 akna restaureerimine ning korstnapitside sadade katkiste telliste asendamine maksab kokku 4,5 miljonit krooni.
Et riigi bürokraatiamasinal kulus eurorahataotluse jahvatamiseks rohkem kui aasta, tuli mullu sügisel, kui rahalaev EASi lipu all saabus, kärpida remondiplaane lossi esimese korruse paarikümne akna võrra. Üleüldine ehitushindade tõus oli teinud oma töö ka Sangastes.
Heiki Moltsaare sõnul peaks selle aastaga lõppema kõigi lossi sisetööde projektide, aga ka vanasse mõisakompleksi kuuluvate kõrvalhoonete renoveerimisprojektide tegemine.
Moltsaar avaldas lootust, et ühtlasi õnnestub lõpetada sisetööd lossi vasaku tiiva allkorrusel, kus paikneb ka kunagiste ja tulevaste pidude süda, ballisaal. Seal on üks suurimaid töid algsega sarnase parkettpõranda taastamine.

Kole katlamaja põrmuks
Heiki Moltsaar ei soostunud ehitusturu närvilisusele viidates ennustama, kui palju raha võib kuluda lossi ülesvuntsimiseks, kuid nentis, et jutt käib vähemalt paarikümnest miljonist kroonist.
Sangaste lossi esimesel elupoolel olid selle kütteallikaks võimsad kahhelahjud. Ballisaalis kasutati aga õhkküttesüsteemi: keldris asus ahi, mille soojendatud õhk juhiti ruumesse seintes olevaid kanaleid pidi.
Praegu huugab Sangaste lossi hoovis nõukogudeaegne haluküttel katlamaja. See läheb Moltsaare sõnul oma jõleda välimuse ja kõrge ea tõttu lammutamisele, kui leitakse raha uue ehitamiseks. Ehk esimesel võimalusel.

Kas teadsite, et....

•Sangaste lossi laskis aastail 1874–1881 ehitada Friedrich Georg Magnus Berg, kes aretas tuntud talirukkisordi «Sangaste» ning keda hüüti seetõttu rukkikrahviks.

• Lossi ehitati 99 ruumi, sest vaid tsaari residentsis tohtis neid olla 100.

• Sangaste mõisas olevat olnud Eesti esimene auto ja viljapeksumasin ning seal leiutati kartulikombain.

- artikkel " Ajalooline loss tunneb taas uuenduste hõngu "
http://www.valgamaalane.ee/030406/esileht/25005763.php

- Sangaste lossi katuse remonditööd jätkuvad
http://www.valgamaalane.ee/220506/esileht/25006278.php

- Sangaste loss taastab endisaegset interjööri
http://www.valgamaalane.ee/120307/esileht/25009137.php

- Bergide suguvõsa tahab oma Sangaste lossi tagasi saada
http://sakala.ajaleht.ee/030707/esileht/artiklid/5027351.php






Sisestatud: 03.07.2007.