Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sangaste mõisa park
Mälestise registri number 23242
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Mälestise vana number 542
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.09.18

Inspektor: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Arhitektuuriajalooliselt tähelepanuväärivasse mõisaansamblisse kuuluv üks suurimaid vabakujunduslikke liigirikkamaid parke.

Sisestatud: 05.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Sangaste park on Eesti üks suurimaid, 77,8ha. vabakujunduslik, metsailmeline park. Põhiilme annab reljeefi vaheldusrikas paiknevus ja (end. kala)tiigid. Parki toovad eri suundadest kilomeetritepikkused lehtpuualleed., mis on olulised maastikumärgid mõisasüdamikust. Vanim, arvatavalt pooletuhandeaastane tamm (ü.5,8m) kasvab peahoone taga ja mida võime seega lugeda paiga esimeseks kodukaunistuselemendiks e. pargirajamise alguseks. Korrapärane ringtee suure muruväljakuga keskel, pärineb juba 19.s. alguse regulaarkujundus perioodist. Tänapäevani säilinud vabakujundusliku metsapargi rajas krahv Berg isiklikult, istutades parki 170 liiki puid. Sajandialguse fotodelt võib näha, et maja taga olid korrapärased liivatatud teed ja rikkalikud lilleklumbid, roositerrass ja kasvuhoone. Metsapark, kujutab endast avarat looduslikku ilupuistut, mille kujundamine on kestnud 1880. aastaist tänapäevani. Metsapargis tegi F.C.M. von Berg võõrpuuliikide introduktsioonikatseid. Ebatsuuga ja siberi nulu seemikud saabusid Bergile 1907 a. Tänaseks on nad kasvanud vabariigi kõrgeimateks - 42 m. Herbert Raap tuli Sangastesse metsaülemana tööle 1948. aastal ning jätkas parkmetsas introduktsioonikatseid. Oma tööloleku aja jooksul istutas ta metsaparki 380 taksonit puid ja põõsaid. Tänapäevalgi park suhteliselt hästi hooldatud ja väga liigirikas. Seal kasvab ka Eesti kõrgeim valgepöök h 12m. Pargis kasvab TBA andmeil 424 taksonit puid ja põõsaid (okaspuid 61 taksonit, lehtpuid 145, põõsaid 218).

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 6 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Sangaste pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, suurvidevlane.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 16.05.2008.

Mälestise ajalugu


Rajatud 19.s. algul korrapärases regulaarstiilis. Suur metsapark ja vabakujunduslikuks rekonstrueerimine toimusid 19.s. lõpul.

Sisestatud: 05.03.2003.