Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Paju mõisa peahoone
Mälestise registri number 23292
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.09.1999
Registreeritud 06.10.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Paju mõisa hoone (111035511)

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.18

Inspektor: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise hilisklassitsistliku härrastemaja näide.

Sisestatud: 12.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Hilisklassitsistlik, 2-korruseline lakooniline kivihoone. Kaetud madala kelpkatusega (toolvärk C.Caplan, 1873). Katust ääristab hammaskarniis, akendel lihtsad ehisliistud. Otsfassaadide juurdeehitused tehti 1950.a-il. Soklikorrus on võlvitud. Siseruumid ümberehitatud. (EA)

Sisestatud: 12.01.2004.

Mälestise ajalugu


1748 eraldati Paju mõis (Luhde Grosshof) Lätis asuvast Luke (Lugoži) mõisast ning omanikuks sai Gotthard Wilhelm parun Wrangell, kes 1750. aastal müüs mõisa W.G. Barclay de Tollyle. Mõis vahetas tihti omanikke: J.G.Thomsen 1760,4 lisaks veel mõned linnakodanikud näiteks raehärra J.R.Schroder 17874, von Schumann, von Maydell, von Richter, 1837 – 1856 oli omanik von Jürgensohn, kes müüs mõisa Victor von Strykile. Viimane omanik 1887 oli Leon Baron Preytagh-Loringhoven. 1922 mõis riigistati ning jagati asunike vahel. Hiljem oli mõisas kool. 1960. aastast on mõisas internaatkodu. Hetkel (2003) on mõisas MTÜ Paju Hooldekodu.
Härrastemaja ehitatud 19.s. keskel.

Sisestatud: 12.01.2004.