23391 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 4

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 4
Mälestise registri number 23391
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 25.10.1999
X-koordinaat 387429.23
Y-koordinaat 6533686.51
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Kahuriõu 4, pinnasega täidetud Autor M. Mõniste Kuupäev 24.06.2006
Kahuriõu 4, pinnasega täidetud Autor M. Mõniste Kuupäev 24.06.2006 Kahuriõu 4, sissepääs varjendisse Autor M. Mõniste Kuupäev 24.06.2006 Kahuriõu 4, pinnasega täidetud . Merepoolne kuulipildujatorn Autor M. Mõniste Kuupäev 02.11.2009 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 4. Foto: Karin Kirtsi Kuupäev 16.11.2017
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Kuupäev: 28.03.2007

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.11.17

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Karin Kirtsi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarhoone, Varjend, Ehitiste liigid, Militaarhoone, Varjend, Kahuriõu varjend, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Ajaloo oluliste sündmustega seotud ehitis. Militaararhitektuuri ilmekas ja hästi säilinud näide. Patarei kui arhitektuurilise ansambli lahutamatu osa.

Sisestatud: 06.11.2007.

Kirjeldus


Raudbetoonist suurtükipositsiooni üldmõõtmed 10x60 m. Keskel avatud ümmargune 7 m läbimõõduga suurtükipositsioon. Seda ümbritseb suletud galerii, millest algavad vastaskülgedel kaks u 25 m pikkust koridori. Koridori alguses kaks mürsuriiulit, keskel pääs ümmargusse viie ambrasuuriga tulepunkti, koridori otsas kaks hoidlaruumi. Koridoril kaks väljapääsu - keskel ja otsas.

Sisestatud: 13.11.2007.

Ajalugu


1940-41 oli Ristnas rannapatarei nr. 42, lisaks sõjaväelinnak, mis olnud kasutusel nii 1939-1941 kui 1944-1993. Patarei komandöriks 1941. aastal oli vanemleitnant Volkov, asetäitjaks leitnant Bõstritskij (J.M.). Kuna territoorium oli pool sajandit aktiivses militaarkasutuses, siis on ehitiste täpsem dateerimine ainult väliste tunnuste järgi üsna keeruline. 1940. aastal olid suurtükid kapitaalselt väljaehitamata (betoneerimata) alustel praeguse tulejuhtimistorni kõrval. Ristnas oli väidetavalt neli 130 mm kahurit (IV-130/50, V.K. ja J.M.). Punkrid ja reservuaarid on sarnased Tahkuna ja Tohvri omadega, kahurialused-varjendid aga hoopis teist tüüpi. Tänapäeval vaadeldavad neli suurtükipositsiooni ja tulejuhtimistorn on ehitatud pärast sõda.

Samal territooriumil tegutses pärast rannapatarei likvideerimist õhukaitse üksik-raadiolokatsioonirood. Osa patarei varjendeid oli kasutusel, juurde ehitati suured betoonangaarid randa, radarimäed, kopteriplats ja muud.

Sisestatud: 13.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Sisestatud: 06.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 07.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 07.11.2007.