Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lauka mõisa ait
Mälestise registri number 23419
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 25.10.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 22.06.17

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Karin Kirtsi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisaarhitektuuri näide, endist mõisakeskust markeeriv hoone.

Sisestatud: 10.11.2005.

Mälestise kirjeldus


Ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatusega aidahoone. Seinad on laotud segamini pae ja raudkivist.

Sisestatud: 09.02.2006.

Mälestise ajalugu


Väike Lauka mõis rajati hiljemalt 16. saj. arvatavasti võimu ja korra kindlustamiseks keskustest kaugelejääval alal, kaitseks mereröövlite eest. Lauka mõisa nimi (laugas – lahesopp, väike laht) viitab seosele merega. Võib arvata, et meri oli tollal ~2 m kõrgemal praegusest tasemest ning mõisa naabruses oli iidne sadamakoht.
Mõis oli algselt peamiselt Saare-Lääne piiskoppide valduses; 18. sajandi keskel olid selle omanikeks aga Hertzogid ja hiljem Borningud. Edasi käis mõis käest kätte: 1774 W. K. Ungern-Sternberg, 1776 M. W. Pistohlkors, hiljem ooberst Erdtmann. Aastal 1781 sai mõisa omanikuks parun O. R. L. Ungern-Sternberg ning Lauka hakkas kõrvalmõisana kuuluma Kõrgessaare mõisa juurde.
1858. aastal läks Lauka mõis küll mõneks aastaks krahv Stackelbergi kätte, kuid järgnevatel aastatel kuni 20. sajandi alguseni olid selle omanikeks siiski Ungern-Sternbergid.
20. sajandi alguses anti mõis endisele kupjale Paavel Kleele. Pärnsalude (Klee) käes oli mõis 1980. aastate lõpuni, edasi oli mõis jällegi mitmete eraomanike käes.

Sisestatud: 14.04.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 09.02.2006.

Meedia


“Lauka mõisa ajaloost”, Leo Tiik. Ajaleht “Hiiumaa”, 5.09.1992.
·Liivi Kattel, naabertalu elanik – suulised andmed.
·ENSV Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste RPI ENSV Mõisaarhitektuur; Lauka mõis M-1297; Lembit Odres, 26.2.1980
·“Eesti mõisate esialgne ülevaatus; Hiiumaa rajoon”, Veljo Ranniku 1977. Ilmumata, Muinsuskaitseameti arhiivis.
·Hiiumaa reisijuht: Tuletorni ring http://muhu.cs.helsinki.fi/Estonia/hiiumaa/tuletorn_ek/8.html#8

Sisestatud: 14.04.2005.