Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Reigi kirik
Mälestise registri number 23468
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor, Karin Kirtsi

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ühelöövilise kiriku tüüpiline näide, millel on terviklikult säilinud algupärane välisilme, arhitektuursed kujunduselemendid, ehituskonstruktsioonid ja interjöör.

Sisestatud: 11.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Hoone on ühelööviline, kooriruumi asemel polügonaalne altarilõpmik. W-s massiivne 4 tahuline torn madala gooti telkkiivriga, NW nurgal hilisema lisandina väike surnukamber. Välisilmes domineerivad kõrge katus, massiivsed kiviseinad, tiheda ruudustikuga ümarkaaraknad. Dekoratiivelementideks on lihtsa profileeringuga räästakarniis ja v. Ungern-Sternbergide vapikivi torniportaali kohal.
Interjööris avara saali üle on lihtsa karniisiga ümarserv-laudlagi, millele kunstipärast ilmet lisavad stukkrosetid kroonlühtrite kohal. Põrand on pinkide all lihvimata paeplaatidest, altari esine ja vahekäik suurtest punastest tellistest. (EA)
Erandlikult on torni tuulelipu varda tipus Eestis tavapärast kukke asendav liiliaõis, mis pärineb Ungern-Sternbergide vapilt.

Sisestatud: 11.01.2010.

Mälestise ajalugu


Praegune kirik on siinsel kogudusel kolmas. Nii, nagu on oletuslik asupaik, on kadunud ajaloohämarusse ka esimese kiriku ehitusaeg. 1627. aastal oli see igatahes olemas - seda tõendavad Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaator Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid.
Teine puukirik ehitati Pihtla külla Kärdla-Kõpu tee äärsele seljandikule 1690.
Praeguse 370 kohalise kivikiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1799.-1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Strenbergi (1773-1800) mälestuseks, vanast kirikust 45 m O poole. Suurem remont tehti 1899.
(allikad: EA, Hiiumaa kodulehekülg)

Sisestatud: 11.01.2010.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Reigi_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.

Üldinfo


ajalugu vt. ka http://www.eelk.ee/h_reigi.html

Sisestatud: 11.01.2010.