Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Reigi kirik
Mälestise registri number 23468
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 414313.62
Y-koordinaat 6539145.23
Mälestise vana number k
Ava kaardil
Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005
Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005 Reigi kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 01.04.2007 Reigi kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 01.04.2007 Reigi kirik, vaade kagust Autor Maarika Leis-Aste Kuupäev 19.07.2012 Reigi kirik Autor Maarika Leis-Aste Kuupäev 19.07.2012 Reigi kirik, sisevaade Autor K.Koit Kuupäev 11.04.2016 Reigi kirik, vaade idast Autor K.Koit Kuupäev 11.04.2016 Reigi kirik, vaade läänest Autor K.Koit Kuupäev 11.04.2016 Ungern-Sternbergide vapikivi torniportaali kohal Autor K.Koit Kuupäev 11.04.2016
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(12)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 04.11.22

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Katrin Koit

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Piirkonna ühelöövilise kiriku tüüpiline näide, millel on terviklikult säilinud algupärane välisilme, arhitektuursed kujunduselemendid, ehituskonstruktsioonid ja interjöör.

Sisestatud: 11.01.2010.

Kirjeldus


Hoone on ühelööviline, kooriruumi asemel polügonaalne altarilõpmik. W-s massiivne 4 tahuline torn madala gooti telkkiivriga, NW nurgal hilisema lisandina väike surnukamber. Välisilmes domineerivad kõrge katus, massiivsed kiviseinad, tiheda ruudustikuga ümarkaaraknad. Dekoratiivelementideks on lihtsa profileeringuga räästakarniis ja v. Ungern-Sternbergide vapikivi torniportaali kohal.
Interjööris avara saali üle on lihtsa karniisiga ümarserv-laudlagi, millele kunstipärast ilmet lisavad stukkrosetid kroonlühtrite kohal. Põrand on pinkide all lihvimata paeplaatidest, altari esine ja vahekäik suurtest punastest tellistest. (EA)
Erandlikult on torni tuulelipu varda tipus Eestis tavapärast kukke asendav liiliaõis, mis pärineb Ungern-Sternbergide vapilt.

Sisestatud: 11.01.2010.

Ajalugu


Praegune kirik on siinsel kogudusel kolmas. Nii, nagu on oletuslik asupaik, on kadunud ajaloohämarusse ka esimese kiriku ehitusaeg. 1627. aastal oli see igatahes olemas - seda tõendavad Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaator Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid.
Teine puukirik ehitati Pihtla külla Kärdla-Kõpu tee äärsele seljandikule 1690.
Praeguse 370 kohalise kivikiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1799.-1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Strenbergi (1773-1800) mälestuseks, vanast kirikust 45 m O poole. Suurem remont tehti 1899.
(allikad: EA, Hiiumaa kodulehekülg)

Sisestatud: 11.01.2010.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Reigi_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.

Üldinfo


ajalugu vt. ka http://www.eelk.ee/h_reigi.html

Sisestatud: 11.01.2010.