23546 Orjaku mõisa peahoone varemed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Orjaku mõisa peahoone varemed |
|---|---|
| Mälestise registri number | 23546 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 19.10.1999 |
| Registreeritud | 26.10.1999 |
| Mälestise vana number | - |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | mõisa hoone varemed(kelder) (115012313) |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(9)
Inspekteerimise kuupäev: 02.08.18
Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(3)
|
Mälestise tunnus Kunagise Orjaku mõisa peahoone varemed. |
|
Mälestise kirjeldus Hoonest on säilinud vaid osa kogu hoonealust täitnud ristvõlvidega keldrikorrusest. Millest järeldub, et tegu oli pika ühekorruselise kivihoonega. Hoonel oli kaks korstnat millesse koondusid küttekolded. |
|
Mälestise ajalugu Mõisa rajamise ajaks võib lugeda 1603. aastat, kui Tartumaa maanõunikule Fabian Wrangelile anti elatumiseks Orjaku küla. 1624 sai Orjaku mõisa omanikuks Jakob De la Gardie. Gardie ajal muudeti mõis ratsurimajandiks ning seda kutsuti Nina mõisaks. Järgnevalt läks mõis kroonu valdusesse, kuni 1796.a. otsustati mõis anda üle Ebba-Margaretha Stenbocki pärijatele. 1821.aastast oli mõis Karl Magnus de la Gardie valduses, muutudes Emmaste kõrvalmõisaks. Võib arvata, et sellest ajast algas mõisa sihipärasem arendamine ja ülesehitamine. 1870.a. mõisa päranduseks saanud Brevern de la Gardie müüs selle 1899.a. Alexander von Hoyningen-Huenele, kellelt Orjaku mõis kodanliku maareformiga võõrandati. |