Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Putkaste mõisa peahoone
Mälestise registri number 23552
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
Mälestise vana number k
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Putkaste mõisa peahoone (115011827)
Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005
Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005 Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005 tagantvaade Autor J. Vali Kuupäev 11.05.2005 Putkaste mõisa peahoone. (Postkaart Jaan Vali kogust) Putkaste mõisa peahoone tagafassaad (Postkaart Jaan Vali kogust) Putkaste mõisa peahoone, vaade põhjast Autor K.Koit Kuupäev 13.10.2015
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(18)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 18.08.20

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Katrin Koit

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Klassitsistliku ehitusstiili näide

Sisestatud: 28.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Pooleteisekordse kõrgel soklil kivihoone esifassaadi kujundavad kolmnurkfrontooniga rusteeritud külgrisaliidid ja kergelt markeeritud kesktelg. Peasissepääsu raamistavad pilastrid, ukse kohal suur kaaraken. Soklikorrus on võlvitud. Peakorruse keskteljel on vestibüül ning selle taga aiaküljele avanevate akendega saal. Katusekate eterniitplaatidest. Peahoone ees ringteega piiratud muruväljak, tagaküljele jääb algselt regulaarse kujundusega park.
Muinsuskaitsearhiivis: E. Kangilaski, Putkaste mõisa ajalooline õiend, 1980 (A-424)

Sisestatud: 28.11.2003.

Mälestise ajalugu


Putkastet on iseseisva mõisavaldusena märgitud 16. sajandi II poolel.
Praeguse mõisa peahoone ehitusaeg 19. sajandi I pool. Tõenäoliselt algas intensiivne ehitustegevus siis, kui mõisa 1816. aastast P. v. Stackelbergi valdusesse läks. Ehitusaega kinnitavad ka mitmed stiilitunnused. Teatud ümber- ja juurdeehitused 19. saj. II poolel. Suuremad ümberehitused aga 20. saj. 50-ndatel, mil hoone kohandati majandi keskuseks ja kultuurimajaks. Mõnda aega tegutses hoones õppeasutus.

Sisestatud: 28.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 23.02.2007.