Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vaemla mõisa park
Mälestise registri number 23561
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 432540.07
Y-koordinaat 6522343.40
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna vabakujundusliku pargi näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 14.04.2005.

Kirjeldus


Keskmise suurusega (5ha)park on täies ulatuses vabakujunduslik; algne planeering oli avar, väiksemate väljakute süsteem eraldatud tiheda kõrghaljastusega. Osa pargist oli kujundatud pargiilmeliseks viljapuuaiaks, nüüdseks on see hävinud.
Kunagise peahoone varemetest lõunas asetseb avar esiväljak. Pargi põhjaosas on tagaväljak, mida piiravad jalakate, saarte, vahtrate, tammede ja pärnade grupid ning lumimarjapõõsad. Peahoone varemete tagaküljel on väikesed väljakud aktsenteeritud üksikute arhitektuurselt kontrastsete puudega. Peahoonest eemaldudes haljastus tiheneb.
Kahest küljest on park piiratud teedega, põhjas ja kirdes eraldab seda põldudest võssa kasvanud madal kiviaed. Käina-Suuremõisa maantee poolset piiri palistab ilus hobukastaniallee.
Pargis on kaks tiiki, üks neist kinnikasvanud. Ühe tiigi kaldal on mälestusmärk akadeemik prof. Johann Kölerile, kes elas siin 1863.a. ja tegi mõisnik von Gerneti pool peatudes loomingulist tööd.
Esialgsed pargiteed on kadunud, enamkäidavates kohtades on jalgrajad.
Põhipuu liikideks on harilik saar, jalakas ja hobukastan, on ka tammesid, vahtraid, papleid, mände, kuuski. Põõsastest leidub lumemarja, kuslapuud, musta leedrit, ebajasmiini, sirelit, siberi kontpuud, viirpuud, sirelit ja pihlenelast. Introdutsentidest on pöögi punaseleheline vorm, mägivaher, hõbevaher; huvipakkuvateks on ka veel euroopa nulg, valgepöök ja valgemänd. Tähelepanuväärse üksikpuuna võib välja tuua vene lehise pargi loodeosas lagedamal platsil.
Hiiumaa parkidele tüüpiliselt kasvab siingi massiliselt metstulp.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 14.04.2005.

Ajalugu


Rajatud arvatavalt 19.s. II p.

Sisestatud: 14.04.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 06.10.2008.

Meedia


1.Situatsiooniplaan aastast 1980. ENSV Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste RPI ENSV Mõisaarhitektuur. Muinsuskaitseameti arhiiv, Vaemla mõis M-1316
2. Vaimla mõisa kaart mõisa, majapidamishoonetega ja pargi ning aiaga. Koostanud 1905.a. maamõõtja Krause. Kalkal. EAA F 1341 n 1 sü 21.

Sisestatud: 14.04.2005.