Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Paluküla kirik
Mälestise registri number 23605
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 431298.46
Y-koordinaat 6539258.27
Mälestise vana number k
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 24.11.23

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Hoonetüübi – kirik-hauakabel – ilmekas näide, 19. sajandi sakraalarhitektuuri näide.

Sisestatud: 13.01.2010.

Kirjeldus


Elegantsete proportsioonidega, kuid massiivsete müüridega kiviehitis, mille kabelitaolist kirikusaali kroonib alt neljatahuline, kirikuruumi kõrgusel aga sujuvalt kaheksatahuliseks üle minev sihvakas kellatorn. Viimast kroonib omakorda kuuetahuline püramiidjas teravatipuline kiiver. Nii hoone torniosa kui kirikuruumi katuseäärt ilustab tagasihoidlikult lakooniline katusekarniis. Hoone fassaade ilmestavad neogooti stiilile omase teravkaarega aknaavad, fassaadile annavad kompositsioonilise terviku viimastega kõrvuti olevad ning samu kontuure järgivad petikaknad, mille sarnaseid leiame ka kolmetahulise kooriosa seintes. Sarnane akende-petikniššide rütm on ka kirikusaali ning kooriosa üsna kõrgel sokliosal. Hoone kellatornil on kokku neli gootipärase ülakaarega aknaava, neist üks torni esifassaadil peaukse kohal, kolm väiksemat paiknevad torni ülaosas. Hoone sissepääs päädib samuti gootipärase ülakaarega. Kuivõrd hoone oli algselt oletatavasti mõeldud perekonna hauakabeliks (teadaolevalt pole sinna küll kedagi maetud), paikneb kirikuruumi all matusekambriks mõeldud silindervõlviga keldriruum. Sellest on tingitud ka hoone ebaharilikult kõrge sokliosa. Hoone väljapeetud proportsioonid ning kvaliteetne teostus viitab mõnele silmapaistvale meistrile, kes on paraku tänini teadmata. Hoone arhitektuur on ilmekas näide selle rajajate Ungern-Sternbergide ambitsioonikusest ja haardest.

Sisestatud: 13.01.2010.

Ajalugu


Paluküla kiriku püstitasid 1820. aastal "Ungru krahvi" pojad ning sellest pidi saama perekonna hauakirik, kuid plaan kukkus läbi, sest põhjavesi osutus ootamatult kõrgel olevat. Kärdla abikirikuna tegutses pühakoda 1939. aastani. Hoones oli 100 istekohta. Kiriku juures ei olnud pastoraati ega kalmistut. 1939. aasta suvel, kui Hiiumaale hakati rajama Nõukogude sõjaväebaase, läks Paluküla kirik Vene sõjaväele, kes kasutas hoonet laona ja torni vaatluspostina. Ka pärast Teist maailmasõda ei kasutatud kirikut enam pühakojana ja lao funktsioonis see tasapisi lagunes.Paluküla kirik põles 26. aprillil 1990.
Kiriku pikihoone katus taastati 1994. ning tornikiiver 1996. aastal. Pooleteise sajandi jooksul oli kirikutorn ka ametlik meremärk.
(allikas: http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1241141100010001000)

Sisestatud: 08.01.2010.

Kaitsevööndi ulatus


50m mälestise välispiirist.

Sisestatud: 27.02.2014.