Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pühalepa kirik
Mälestise registri number 23619
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
Mälestise vana number 297
Mälestise liik ehitismälestis
Pühalepa kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 15.04.2007
Pühalepa kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 15.04.2007 Pühalepa kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 15.04.2007 Pühalepa kirik Autor M. Mõniste Kuupäev 15.04.2007 Pühalepa kirik, vaade lõunast Autor K.Koit Kuupäev 10.12.2016
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) Kuupäev: 10.09.1999

Paikvaatlused(14)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 06.11.19

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Katrin Koit

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Hiiumaa vanim ehitis.

Sisestatud: 13.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius.
Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloožid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s. Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur.

Sisestatud: 04.01.2008.

Mälestise ajalugu


Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255 -1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300.a. paiku.
Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575.a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kusjuures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetati uut inventari jne. 1770.a. valmis esimene madal torn, 19. saj. keskel tõsteti seda korruse võrra. 1860. -1863.a. ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju.

Sisestatud: 04.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 13.03.2008.

Meedia


- Uurija leidis Hiiumaa pastori koostatud ja hävinuks peetud kirikukroonika
www.eestikirik.ee/content/view/4086/175/

-Arhiivist leiti hävitada kästud kirikukroonika
www.postimees.ee/281107/tartu_postimees/kultuur/298300.php

Sisestatud: 28.11.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BChalepa_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.