Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suuremõisa mõisa peahoone
Mälestise registri number 23622
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
X-koordinaat 439145.17
Y-koordinaat 6526137.44
Mälestise vana number 298
Ava kaardil

Paikvaatlused(26)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 31.10.22

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Kõige suurejoonelisem barokkstiilis mõisaansambli härrastemaja Eestis.

Sisestatud: 27.10.2006.

Kirjeldus


Esinduslik, kahekorruselise mansardkatusega krohvitud kivihoone, millel kahel pool ühekorruselised tiibhooned. Kaetud murdkelpkatusega. Ehitustöödel kasutati mõisa oma tislerite toodangut. Mõisal oli oma paemurd, lubjaahi, tellislööv, lukuvabrik ja sepikoda. Jõuliselt kujundatud esiküljel eendub kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Fassaadi rütmi ühtlasi ka sisemist struktuuri määravad paariti ja 3- kaupa asetsevad raidraamistuses aknad, katuseharja kroonivad neli tüseda profileeritud karniisidega mantelkorstnapiipu. Hoone keskjoont markeeriv tammepuust paraaduks on kaunistatud ainulaadse barokse nikerddekooriga. Peasissepääsu ees suur, algselt skulptuurse kujundusega paekivist balustraadiga terrass. Lakoonilisema kujundusega tagaküljel avar kaarjas trepistik. Keldrikorrus on võlvitud. I korruse keskel on kogu hoonet risti läbiv piduliku trepi ning marmorplaatidest põrandaga vestibüül. II korrusel suurteks väljadeks jaotatud stukkdekooris laega saal jt. anfilaadsed esindusruumid. (EA)

Sisestatud: 27.10.2006.

Ajalugu


Hiiu-Suuremõisa mõisat (saksa k Großenhof või ka Dagö-Großenhof) on esmamainitud 1519. aastal ordumõisana. Alates 1624. aastast kuulus rootsi väejuhile de la Gardie´le; 18. sajandi keskpaigast Stenbockidele, alates 1796. aastast von Ungern-Sternbergidele ja jäi nende kätte kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Härrastemaja valmis kahes järgus, aastatel 1755-60 ehitati vana ühekorruselise võlvitud keldrite ja laudkatusega mõisamaja asemele uhke barokkloss. 1772. aastal lisati klassitalist auhoovi moodustavad ühekorruselised tiibhooned. 1829. aastal alustas mõisahoone II korruse saalis tööd kalevivabrik, mis järgmisel aastal viidi üle Kärdlasse. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool; praegu tegutsevad hoones nii põhi- kui ka ametikool.

Sisestatud: 27.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 13.03.2008.

Meedia


- Krahvi „ öömütsi“ kapp läbis taastamiskuuri
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27337&kat=5&y=0

- Suuremõisa tehnikumi projekt valmis
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28927&kat=5&y=0

Maaleht (Hiiu Leht) 31.12.2013, artikkel "Rahasüstiga parandatakse mõisakooli töötingimusi"
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kylauudised/rahasustiga-parandatakse-moisakooli-tootingimusi.d?id=67529746

Hiiu Leht 25.03.2014, Eva Litorelli artikkel "Suuremõisa lossi lood aastast 1927 minu ema mälestustes ja tänapäeval"
http://www.hiiuleht.ee/2014/03/suuremoisa-lossi-lood-aastast-1927-minu-ema-malestustes-ja-tanapaeval/

Sisestatud: 21.03.2007.