23622 Suuremõisa mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Suuremõisa mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 23622 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 19.10.1999 |
Registreeritud | 26.10.1999 |
X-koordinaat | 439145.17 |
Y-koordinaat | 6526137.44 |
Mälestise vana number | 298 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(26)
Paikvaatluse kuupäev: 31.10.22
Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kõige suurejoonelisem barokkstiilis mõisaansambli härrastemaja Eestis. |
Kirjeldus Esinduslik, kahekorruselise mansardkatusega krohvitud kivihoone, millel kahel pool ühekorruselised tiibhooned. Kaetud murdkelpkatusega. Ehitustöödel kasutati mõisa oma tislerite toodangut. Mõisal oli oma paemurd, lubjaahi, tellislööv, lukuvabrik ja sepikoda. Jõuliselt kujundatud esiküljel eendub kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Fassaadi rütmi ühtlasi ka sisemist struktuuri määravad paariti ja 3- kaupa asetsevad raidraamistuses aknad, katuseharja kroonivad neli tüseda profileeritud karniisidega mantelkorstnapiipu. Hoone keskjoont markeeriv tammepuust paraaduks on kaunistatud ainulaadse barokse nikerddekooriga. Peasissepääsu ees suur, algselt skulptuurse kujundusega paekivist balustraadiga terrass. Lakoonilisema kujundusega tagaküljel avar kaarjas trepistik. Keldrikorrus on võlvitud. I korruse keskel on kogu hoonet risti läbiv piduliku trepi ning marmorplaatidest põrandaga vestibüül. II korrusel suurteks väljadeks jaotatud stukkdekooris laega saal jt. anfilaadsed esindusruumid. (EA) |
Ajalugu Hiiu-Suuremõisa mõisat (saksa k Großenhof või ka Dagö-Großenhof) on esmamainitud 1519. aastal ordumõisana. Alates 1624. aastast kuulus rootsi väejuhile de la Gardie´le; 18. sajandi keskpaigast Stenbockidele, alates 1796. aastast von Ungern-Sternbergidele ja jäi nende kätte kuni 1919. aasta võõrandamiseni. |
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid |
Meedia - Krahvi „ öömütsi“ kapp läbis taastamiskuuri |