Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suuremõisa mõisa park ja alleed
Mälestise registri number 23623
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
Mälestise vana number 299
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(12)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor, Karin Kirtsi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti suurejoonelisem, suurim ja pikimate alleedega mõisapark. Suurejoonelist barokkansamblit ümbritseva pargi näide, kus tänini selgelt säilinud nii regulaar-, vabakujunduslik kui ka metsapark.

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Suurejooneline ~26ha pargi võib jagada kolme ossa: härrastemaja ümbruse regulaarpark, vabakujunduslik park ja metsapark. Härrastemaja ümbruse oli algselt kujundatud regulaarstiilis. Regulaarne kujundus on säilunud ringteega esiväljakul. Vahetult lossi ees kasvavad sümmeetriliselt paigutatud elupuud. Ilupõõsad ja hekk on istutatud kooliajal. Härrastemajatagune laskub tänini uhkete muruparteritena alla parki, nende vahel laiad trepid. Regulaarne teedevõrk lõpeb tagaväljaku ringteega, mis ümbritsetud hobukastanitega.
Härrastemaja tagune regulaarpargi osa on piiratud kahemeetrise kivimüüriga. Majaesine esiväljak jätkub juba klassikaliselt suurte uhkete pargiaasade ja vabakujunduslike liigirohkete puuderühmadega. Parun Ungern-Sternbergi ajal kaevati 6 tiiki, rajatud park ja aed, mida ääristas punaste kividega kaetud müür. Praegu on alles 3 tiiki. 1980ndatel tehti pargi eesotsas kuivendus, puhastati tiigid ja korraldati drenaaž. Pargi põhjapiiril Käina maantee ääres on kivimüür osalt säilinud. Läänes on pargi piiriks Suuremõisa jõgi kuni pargi kitsa osani, kus park ulatub üle jõe Suuremõisa-Salinõmme teeni, edasi kulgeb piir jälle mööda jõge. Pargi idapiiriks on esiväljakult edelasse suunduv pinnasetee; kaugemal lõunaosas läheb park sujuvalt üle parkmetsaks. Läänes ümbritseb parki metsapark ning edasi mets. Pargi lõunaosa on kasutatud karjamaana.
Parkmetsa osa – purretest edasi - tehti korda 1980.aastate alguses.
Park on liigirikas. Tähelepanuväärivateks introdutsentideks sitka kuused, kanada kuusk, engelmanni kuusk, valgemändide grupp, euroopa nulg ja põhjatamm. Suuremõisa võõrpuuliikide introdutseerimiskatsed omavad ülevabariigilst tähtsust kuna sellest sõltub parkide liigiline koosseis nüüd ja edaspidi.
Kompleksist viivad kolme eri suunda pikad alleed - Heltermaa poole ~600m tamme allee, Kärdla poole ~600m tamme allee ja Käina suunda kilomeetrite pikkune musta lepa allee.

Sisestatud: 14.04.2005.

Mälestise ajalugu


Rajatud juba 18.s. lõpul regulaarstiilis. 19.s. algul on park ümber arvukate alleedega, kruusatatud teede ja tiigikestega inglise stiilis pargiks.Allikatele rajati kunstlikud tiigid, mis on äravoolukraavide kaudu ühendatud 300-400m eemal asetseva Pühalepa jõega.
Vabakujunduslikku metsaparki laiendati 19.s. lõpul ja 20.s. algul. Siis rajati ka lehise ja kuuse metsatukad erinevate liikidega.

Sisestatud: 15.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 25.02.2008.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 5 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Suuremõisa pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, suurvidevlane. (allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”, 2009)

Sisestatud: 27.02.2009.