Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suuremõisa mõisa ait
Mälestise registri number 23631
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 26.10.1999
Mälestise vana number 299
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Pühalepa valla Kultuuri ja Noortekeskuse spordihoone (115011357)

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.16

Menetleja: Hiiumaa nõunik, Katrin Koit

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Suurejoonelise arvukate kõrvalhoonetega ümbritsetud mõisaansambli majandushoone

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Ühekordne, krohvitud kivihoone. Kaetud viilkatusega. Avad lihtsad. Sissepääs küljel.
20.s. lõpul taastatud ainult parempoolne ots. Ülejäänud osa varemetes.

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 18. sajandi lõpus või 19. sajandi esimeses pooles. Praegune hoone on ehitatud 20. sajandi lõpus, endise aida varemetele.

Sisestatud: 11.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 18.03.2008.

Meedia


Rõõmus sündmus Suuremõisas
http://www.hiidlane.ee/index.php?idc=10110201000190341000&q=1

Marika Mägi, Suuremõisa põhikooli õpetaja
04. veebruar.2005 Hiidlane


Teisipäeval, 1. veebruaril toimus Suuremõisas kauaoodatud suursündmus — avati ametlikult Suuremõisa spordihoone juurdeehitus. Kultuuriminister Urmas Paet ja Hiiu maavanem Hannes Maasel korraldasid lindilõikamise tseremoonia.
Suuremõisa põhikooli direktor Ene Urman andis sõna kultuuriminister Urmas Paetile. Minister on viimase poolteisekümne aasta jooksul siin kolmandat korda ning ta avaldas heameelt, et paikkond on saanud selle aja jooksul endale spordihoone näol hea võimaluse tervise eest hoolt kanda, et toetada paikkonna inimeste liikumisharrastusi. See hõlbustab ka põhikoolis sporditundide korraldamist. Ta avaldas oma rõõmu ka selle üle, et mõisakompleksi ajalugu on hästi pikk, sisukas ja rikkalik, ja kui vanadele hoonetele saab anda uut elu, on see samuti üks lisaväärtus.
Oluline on tema arvates see, et ehitisi ja ümberehitusi tehakse pieteeditundega, et ajalugu kuidagi ei kahjustataks. Suuremõisa mõisakompleks on ainulaadne kogu Hiiumaal ja mitte ainult saarel, vaid ka kogu Eestimaal. “Suur ülesanne ja väljakutse on hoolitseda ka peahoone tuleviku eest, kuhu ka meie omalt poolt aitame õlga alla panna,” sõnas minister Paet.
Spordisaal valmis 1. veebruaril 2000. Ehitamise mõtte algataja oli Viljam Heinma, kes tervitas koosviibijaid Suuremõisa põhikooli hoolekogu ja lastevanemate nimel ja tänas kõiki, kes on aidanud kaasa selle pisikese unistuse elluviimisel. Ta ei osanud 1998.–1999. aastal ette kujutada, et unistus nii ilus välja näeb. Sel ajal oli koolidirektoriks Tiit Madalvee, väga väärikas spordimees, kes on siin piirkonnas ja koolis mitmeid sportlikke traditsioone juurutanud ja ka elus hoidnud. Ta on põhikoolis töötanud 12 aastat ja järgmisel aastal saab veerand sajandit sellest, kui ta tuli tehnikumi kehalist kasvatust õpetama. Sporditegemiseks ei olnud sel ajal mitte ühtegi ruutmeetrit katust pea kohal, ainult sinine taevas.
Nüüd on loodetavasti ka tema unistused täitunud, sest ta on pannud kogu oma energia, tarkuse ja jõu sellesse ettevõtmisse, mille vilju meie praegused koolilapsed maitsta saavad.
Võimla on saanud laienduse: kaks riietusruumi, kaks duširuumi ja kaks sauna ning ülakorrusele kena avara ruumi, mis on mõeldud jõusaaliks.
Jõusaali sisustuse jaoks on taotluse sisse andnud MTÜ Mõisaprouad, kes on Suuremõisa piirkonna kultuurielu aktiivsed edendajad ja eestvedajad.
Maavanema Hannes Maaseli sõnul on tal väga hea meel, et kool on taas jälle arengust huvitatud juhi käe all. Hea, et sporditegemise tahtmine ja spordibaaside rajamise soov ei ole kadunud, vaid vastupidi, jätkub ja kestab edasi.
Pühalepa vallavolikogu esimees Andres Onemar ütles, et Suuremõisa mõisakompleks on vaieldamatult valla üks olulisemaid ja kaunimaid objekte. “Siia tulles viivad mõtted sellele, et siin on veel väga palju ära teha.” Spordihoone on Onemari sõnul kujukas näide sellest, et mõisakompleksi taastamine ja arendamine jätkub ja me tuleme sellega toime. “See on meie kõigi ühiseks kasutamiseks,” toonitas volikogu esimees. “Kui me suudame seda printsiipi meeles pidada, et peame Suuremõisa lossikompleksi iseenda jaoks heaks ja oluliseks elukeskkonnaks ja tahame seda tervikut valmis saada.” Valmissaamise võtmeks on Onemari sõnul tänapäeval see, et meil kõigil koos on tahe seda jõudumööda ja võimalusi arvestades teha. Onemar kinnitas, et vallajuhid on pikka aega rääkinud sellest, et Suuremõisa väärib oma sihtasutust, ja seda mõtet on toetanud ka haridusministeerium. “Juhul kui me oleme kõik ise aktiivsed ja tahame edasi tegutseda, siis me saame sealt toetust,” rääkis Andres Onemar. “Kultuuriminister on meid kõigi oma võimalustega valmis toetama ning me vajame seda toetust. See toetus on olnud vajalik ja me oleme seda osanud ära kasutada.”
Pühalepa vallavanemal Kaupo Heinmal on tõeliselt hea meel, et praegustel õpilastel on sellised suurepärased võimalused hubases väikeses spordisaalis sportimiseks, mis läheb kokku kooli identiteediga. Ta ei kujutaks ette, et ühel lossikoolil oleks kaasaegne euronõuetele vastav täismõõtmetega spordihall.
Meiega tuli rõõmu jagama Mare Aasma, Palade põhikooli direktor. Ta lausus: “Palade põhikooli ja spordihoone esindajana saan nüüd öelda, et teil on nüüd uus ja meil vana. Ma arvan, et ühtviisi hoolt, muret ja edasiarendamist vajavad nad mõlemad. Tähtsaim on anda võimalus kooliõpilastele enda tervise eest hoolt kanda, arendada oma füüsilisi võimeid, ja täiskasvanutele saada terveks, reipaks ja rõõmsaks. See on hea märk. Tähtis on tahe tulla siia majja, et ükski minut ei oleks tühi. Loodan, et selle uue võimalusega jätkuvad meie kahe kooli vahel toredad spordikohtumised.”
Pühalepa vallavolikogu liige Aivo Pere meenutas toredaid aastataguseid harrastussportlaste ühiseid kohtumisi. Ta soovis sporditraditsioonide jätkumist Palade–Suuremõisa vahel.
Selle hoone valmimine on võtnud aega 5 pikka aastat. Järjekordne rõõmusündmus Suuremõisas annab/kannab usku, lootust ja armastust: usku sellesse, et ühiselt tegutsedes jõutakse alati eesmärgini, lootust tulevikku, et inimeste tegutsemistahe ei kustuks, ja armastust, et ühiselt loodu oleks hea peremehe käes, kes oskab seda hoonet hoida ja neid hüvesid saaksid maitsta kõik head inimesed.

Sisestatud: 11.02.2005.