Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tilsi mõisa peahoone
Mälestise registri number 23737
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.11.1999
Registreeritud 16.11.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(23)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 29.11.18

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Tilsi mõisa ansamblisse kuuluv mõisa peahoone.

Sisestatud: 03.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Pikk ühekorruseline puidust peahoone on mõisa kerkinud mitmes järgus.Hoone on ühekordne, kahe väikese külgtiivaga historistlik ehitis.
Kaks kolmnurkviiludega eenduvat külgrisaliiti ilmestavad peahoone fassaadi. Härrastemaja keskel asuva sissepääsu ees on väike veranda.

Sisestatud: 10.05.2010.

Mälestise ajalugu


Mõis on rajatud 18.saj. algul. Tilsi mõis oli Väimela mõisa osa, 1749.a. sai Väimela mõisa omanikuks v. Müller ja tema 3 tütart, Tilsi mõisa omanikuks saigi seejärel noorem tütar, kellelt läks mõis v. Schmidtile. Kuulunud von Tollide, parun Ungern-Sternbergide, von Himmelstjernadele, kuni 1833.a., mil mõisa ostis Gustav von Roth. Viimane valdaja Voldemar von Roth aastast 1889, mõis riigistati 1919.a. Aastast 1921 oli lastekodu. Alates 1978. aastast, mil vahetus läheduses valmis lastekodu uus hoone, on mõisahoone seisnud kindla kasutuseta.
18. sajandil alustati härrastemaja rajamisega. Pikk ühekorruseline puidust peahoone valmis mitmes järgus. 19. sajandi teisel poolel sai hoone oma lõpliku pikkuse ning kuju.
(allikas: J. Rumma, A.Tammekann jt. “Võrumaa Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus” Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1926a)

Sisestatud: 10.05.2010.