23738 Tilsi mõisa park
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tilsi mõisa park |
---|---|
Mälestise registri number | 23738 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.11.1999 |
Registreeritud | 16.11.1999 |
X-koordinaat | 677638.92 |
Y-koordinaat | 6429132.40 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 02.05.23
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Mälestise tunnus Ajaloolise Tilsi mõisa ansamblisse kuuluv segastiilis park. |
Kirjeldus 4,8 ha suurune segastiilis pargiala, mis paikneb mõisa peahoone ümbruses, Tilsi-Naruski maantee ja Pikkjärve vahelisel alal. Maastiku reljeef on maantee ja peahoone vahelisel alal tasane, peahoone taha jäävatel terrassidel järve suunas langev. Avarale esiväljakule suundub peahoone keskteljel varem alleega ääristatud sissesõidutee, mille lõpetab historitsistlikus stiilis värav esiväljaku servas. Kahel pool väravaposte ääristab esiväljakut kuni kõrvalhooneteni kulgev piirdemüür. Peahoone ja järve vaheline alla oli algselt kujundatud terrassidega regulaaraiana, mille peahoone lähedale jääv osa kujundate 19. sajandil ümber esinduslike mõõtmetega korrapäraseks iluaiaks, kust avanesid vaated järvele, vastaskaldal asuvale metsapargile ning kaugemale jäävale maastikule. Iluaiast järve poole jäänud pargiossa rajati siis ka jalutusteed. Peahoone taguses pargiosas on rajatud ülemise terrassi sisse grott. Puittaimestiku liigirikkus pargis on keskmine; 47 liigist on 26 võõrliigid. Esiväljaku servades kasvavad jämedad harilikud tammed, pärnad ja siberi nulud, väljaku edelaküljel on laiuva võraga euroopa lehis. Peahoone tagustel terrassidel on valdavad harilikus saared ja vahtrad. |
Ajalugu Tilsi mõis eraldati Väimela mõisast 1749. aastal. Alates 1833. aastast kuni võõrandamiseni kuulus mõis Rothide suguvõsale. Mõisasüdame planeering pärineb tõenäoliselt 18. sajandi teisest poolest, samal ajal on valminud ka mõisa peahoone keskosa, mida on hiljem korduvalt ümberehitatud ja juurdeehitustega täiendatud. Viimased suuremad ümberkorraldused toimusid mõisas 1880. aastate teises pooles, mille käigus muudeti osaliselt ka 18. sajandi teisel poolel rajatud pargi peahoone taguse terrassidena langeva osa planeeringut. 1840. aastatel alustas mõisaansambli ümberkujundamist kihelkonnanõunik Gustav von Roth (1784-1876). Lõpliku ilme omandasid peahoone ja park tema poja Woldemar von Rothi ajal (1860-1925). 1920. aastal anti mõisasüda Tilsi lastekodu kasutusse. Samas asus ka algkool. Lastekodu tegutses mõisas kuni 1980. aastate alguseni. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetuseks on Tilsit. |