Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Peri mõisa park ja allee
Mälestise registri number 23787
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.11.1999
Registreeritud 16.11.1999
X-koordinaat 682509.72
Y-koordinaat 6434890.80
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(15)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 03.12.21

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Põlvamaa vabakujulise mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 27.05.2005.

Kirjeldus


Pargi lähialade struktuur lähtub 18. sajandil välja ehitatud mõisa üldstruktuurist ja majanduslikest vajadustest. Tuumikala allub lääne-ida suunalisele peateljele ja sealt alguse saavale regulaarsusele, mis on raamistatud hoonete ja taimestusega. Pargi edelaosas asub pärnaallee, mis on seotud mõisa tuumikalaga. Regulaarset mõisa tuumikala ja põhjas
asuvat vabakujunduslikku pargiosa ühendab ovaalne 19. sajandile omane esiväljak. Esiväljakul on avatud ovaalne muruplats, mis on ääristatud tamme, vahtra, kuuse gruppidega. Esiväljakul kasvavad aktsentidena harilik tamm ja alpi seedermänd. Lääne-ida suunalisest peamaanteest lõunas, endisest karjakastellist idas, asus mõisa puuviljaaed, mida sai samuti pidada ühendavaks nn “lüliks” mõisatuumiku ja kaugemate, ümbritsevate maastikega. Mõisa peahoonest põhja viiv telg on ühendustrajektooriks põhjas asuva vabakujundusliku pargiosaga, kus domineerisid looklevad teed, kaunid vaated ürgoru suunas. Pargi teedevõrku on aegade jooksul muudetud, kuid üldine ülesehitus on jäänud samaks. Paljud teed on kinni kasvanud ning nende asukohta pole võimalik enam tuvastada. Kaunimad vaated on avanenud Peri ürgoru nõlvalt Peri oja suunas ja ümbritsevatele maastikele. Haljastatud ruumide vaatlusel võib välja tuua pargis erinevatest liikidest puude ridu, kaarjaid elemente, puude ringe, puugruppe, mis on seotud teedevõrgustiku ja avatud aasadega. 19. sajandile kohaselt on ka Peri parki toodud erinevaid eksootilisi puu- ja põõsaliike. 1981. aastal kasvas pargis 49 puu- ja põõsaliiki. Põhipuu liigiks vahtrad, pärnad, tammed, mänd. Introdutsentidest siberi ja amuuri nulg, euroopa lehis, kanada kuusk, alpi seedermänd ja valge mänd. (Peri mõisa pargi ja allee muinsuskaitse eritingimused, Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ, 2010)

Sisestatud: 27.05.2005.

Ajalugu


Park on rajatud alates 19. sajandi teisest poolest kuni sajandi lõpuni, põhiliselt 19. sajandi viimasel veerandil von Lilienfeldi poolt.

Sisestatud: 07.07.2010.