Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Räpina mõisa park
Mälestise registri number 23819
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.11.1999
Registreeritud 16.11.1999
Mälestise vana number 408
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.09.18

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Lõuna-Eesti mõisaparkide silmapaistev esindaja

Sisestatud: 15.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Räpina park asub Võhandu jõe käärus. Parki ümbritsev ala kuulub Peipsi äärsesse madalikku moodustades viljaka moreenpinnasega tasandiku. Reljeef pargis on põhiliselt tasane, ainult tagaväljakul on väike langus paisjärve suunas. Keskmise suurusega pargi eri osad on kujundatud erinevalt. Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, kaugemad osad aga vabakujunduslikult. Park on selgelt 3 osaline:
I osa – peahoone tagune kõrghaljastusega raamitud regulaarne ehisaed, mis astanguliselt laskub järve suunas. Järve ääres on tugimüüriga piiratud puhkekoht. Peahoone juures kasvavad suured vanad pöetud elupuud vormelupuud: 2 silindri, 4 koonuse, 2 kerakujulist. Siin on ka pergolad roniroosidega. Peahoone tagune vaatetelg on suunatud üle paisjärve Räpina kirikule.
II osa – peahoone ees vabakujulistest teedest piiratud piklik esiväljak, mida raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid, mille jalamil tihe, liigirikas põõsastik. Mida kaugemale mõisa peahoonest, seda õrnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga istutusmaterjali on kasutatud. Nii saavutatud optilise efektiga mõjub pargiaas veelgi pikema ja suuremana, kui see tegelikult on. Väljak lõppes pikiteljel aknaga maastikku, siin avatud vaade paisjärvele. Peahoone rõhutamiseks on istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid peahoone ette (sümmeetriliselt). Peahoone otsaväljakut ilmestab põlispärnadest ring.
III osa – vabakujuline metsapargi osa ringteega vee piiril. Teda läbib väikeste väludega, peahoone eest alguse saav vaatetelg. Telje lõpus paisjärve ääres künkal on väike paviljon. Teede abil on see tihe, metsailmeline puistu jagatud osadeks. Pargi edelaosas, uue õppehoone kohal, on olnud ehiselementidega viljapuuaed. Eraldi park paisjärve teisel kaldal on olnud kirikul ja pastoraadil.
Dendroloogia
Park on rajatud liigirikkana, hiljem pidevalt täiendatud. Nüüdseks on siin juba üle 300 liigi ja vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigiks on harilik pärn. Põlispuudest amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm, põldjalakas. Ilusamad puud on siberi nulud esiväljakul. Palju on juurde istutatud haruldusi: sahhalini nulg, ameerika lehis jne.
Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 8 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Räpina pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tiigilendlane , pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 11.01.2007.

Mälestise ajalugu


Pargi rajamisega alustati 1856. aastal von Siversi poolt. Park on ümber kujundatud 1880ndatel aastatel tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. W. von Engelhardti peetakse 20. sajandi alguse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks. 2002. aastal teostati pargis kujundusraiet.

Sisestatud: 11.01.2007.