Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Räpina kirik
Mälestise registri number 23821
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.11.1999
Registreeritud 16.11.1999
Mälestise vana number 407
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.01.19

Inspektor: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastu piirkonna hilisbarokne sakraalehitus.

Sisestatud: 18.02.2003.

Mälestise kirjeldus


Räpina Miikaeli kirik on hilisbarokne 1-lööviline krohvitud kivihoone. Barokse kiivriga W-torniga pikale kirikusaalile liituvad käärkamber ja trepikoda. Fassaade liigendavad liseenid, aknaid ümbritsevad ehispinnad ja koorilõpmiku raiddetailid. Peafassaadil paiknevad allegoorilised skulptuurid, mis kuuluvad vene klassitsistlike skulptuuride ringi. Sisekujunduses domineerivad puitkonstruktsioonid sammastele toetuvad oreli- ja külgväärid ning altarirõdu.

Sisestatud: 18.02.2003.

Mälestise ajalugu


Esimene Räpina puukirik, mis hävis Põhjasõjas, ehitati 1630. aastal. Seejärel ehitati 18. sajandil uus puukirik. Praegune kivikirik valmis 1785. aastal, seda rekonstrueeriti 1882. aastal, kui kõrgendati W-fassaadi viiluosa võrra. 1885. aastal ehitati arhitekt Reinhold Gueleke projekti järgi barokne tornikiiver. 1857. aastal valmis orelirõdu ja 1871. aastal külgväärid (ehitusmeister J.G. Mühlenhausen), 1882. aastal valmis hilisgootikast inspireeritud katuslagi. (EA)

Sisestatud: 18.02.2003.