Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krüüdneri mõisa park
Mälestise registri number 23835
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 16.11.1999
Registreeritud 16.11.1999
Mälestise vana number -
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.07.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tüüpiline mõisapargi näide

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Krüüderi mõisa park on vabakujunduslik, esiväljak oli väike ning tugeva kaldega paisjärvele. Kujundatud oli kõrgete dekoratiivsete põõsaste ja mägimänniga, et oleks avatud vaade paisjärvele. Sellisel kujul ei ole park tänaseks säilinud. Tagaväljak on sügav, ääristatud ümarate vabakujuliste eriliigiliste kontrastsete puudegruppidega (tamm, pärn, nulg, lehis, elupuu), mis seovad parki parkmetsaga, mis ühendab Krüüdneri paisjärve Kangro järvega. Kui pargi osas on valitsevaks puuliigiks pärn, siis parkmetsas on valitsevateks liikideks kuusk ja mänd. Parkmetsa on ilmestatud nulu, lehise, pärna, ja tamme gruppidega, eriti on neid kasutatud puistu äärealade kujundamisel. Järvi sidus parkmetsas vabakujuline teedevõrk. Teedelt avanesid vaated Kangro järvele. Tänaseks on teedevõrk hävinenud ning parkmets on kaotanud oma kujundusliku külje tiheda loodusliku uuenduse ja põõsarinde tõttu. Park on keskmise liigirikkusega. Põhipuuliik pargis on harilik pärn, parkmetsas kuusk ja mänd. Huvitav on vana mägimänd, mis on ligikaudu 80 aastane, kuid pole kõrgem kui 3m. Mägimänni tüvi on 3 haruline, poolroomav, harude diameetrid 20 cm. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 02.11.2004.

Mälestise ajalugu


Krüüderi mõisa park on suures osas rajatud 19. sajandi lõpus Conrad von Maydelli poolt.

Sisestatud: 08.11.2010.