Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jõgeva mõisa sepikoda
Mälestise registri number 23895
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 638668.76
Y-koordinaat 6516310.23
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Sepikoda Autor Sille Raidvere Kuupäev 23.09.2008
Sepikoda Autor Sille Raidvere Kuupäev 23.09.2008

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667) Kuupäev: 12.08.1999
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) Kuupäev: 17.01.2006

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 02.07.19

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Ajaloolise Jõgeva mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone.

Sisestatud: 12.09.2018.

Kirjeldus


1-korruseline, viilkatusega kaetud, krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest sepikoda. Hoone paikneb mõisaansambli lääneküljel esifassaadiga paisjärve suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Puhta vuugiga laotud tahutud maakividest seinapindu ilmestavad punastest tellisest otsaviilud ja stiliseeritud nurgakvaadrid. Tellist on kasutatud ka avade raamistuses. Mõisaansambel asub Pedja jõele paisutatud Jõgeva veskijärve kallastel, kompleksi kuuluvad abihooned asuvad järve ääristavate teede servas. Sepikoda on teistest mõnevõrra eemal.

Sisestatud: 10.03.2014.

Ajalugu


Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Sepikoda on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.

Sisestatud: 10.03.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Jõgeva mõisa park.

Sisestatud: 10.03.2014.