Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuremaa mõisa laut 2
Mälestise registri number 23913
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(16)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 22.02.19

Inspektor: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Laut, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Laut, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kuremaa mõisaansamblisse kuuluv hoone.

Sisestatud: 08.06.2006.

Mälestise kirjeldus


Peahoone seisukohast on tähtsamad vahetus läheduses paiknevad hooned, teised majapidamishooned (rehed, laudad jne,) olid rajatud mõisasüdamest kaugemale.
Kuremaa mõisa 2 lauda katus on kaetud plekkattega. Plekkate on eemaldunud, kandekonstruktsioonid on tugevalt kannatada saanud. Hoone ümbrus korrastamata.

Sisestatud: 08.06.2006.

Mälestise ajalugu


Mõisast on teateid 16. sajandi algusest, kui valdus kuulus Wrangelitele. Liivi sõja ajal omanikke vahetanud mõis läks endiste omanike kätte tagasi 1598. aastal. 1670. aastate lõpus said mõisa omanikeks Ungern-Sternbergid, kes ehitasid mõisa ka esinduslik härrastemaja. Pärast mitmeid omanikevahetusi läks mõis 1834. aastal Oetingenidele, kes lasid 19. sajandi keskel ehitada uue arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi valminud peahoone. Kõrvalhooned on peamiselt 18. ja 19. sajandist. Karjalaut on ehitatud 20. sajandi alguses 1910. aasta paiku. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Jensel. 1921. aastal asus mõisa karjakasvatuskool, seejärel tegutses mõisas tehnikum.

Sisestatud: 21.03.2014.

Allikad


Hein, A. (1978) Kuremaa mõis. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3965 (11.03.2014)
Ernesaks, M. (1979) Kuremaa mõisa ajalooline õiend. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1917 (11.03.2014)

Sisestatud: 21.03.2014.

Meedia


Tartu Postimees. Mõisalauda talad läksid ahjukütteks (22)
11.02.2010 09:30

Martin Pau, reporter

Kommenteeri | Prindi

Jõgeva vallavalitsuse tellimisel Kuremaa tühjana seisvat 150-aastast mõisalauta remontima läinud ehitusmehed avastasid, et vargakäed on asunud hoone talasid küttepuudeks saagima ja lõhkuma.
REKLAAM


«Eks ta on kurvastav,» nentis Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul. «Saagijad oleks võinud endale katuse kaela lasta.»

Korvamatut rahalist kahju ei jõudnud vargad 22 enam kui seitsme meetri pikkuse tala läbilõikamise, äralohistamise ja tükeldamisega teha. Laulu sõnul kulub asendustaladele koos töörahaga umbes 15 000 krooni.

Muinsuskaitseameti nõunik Mart Siilivask sedastas aga, et 19. sajandil käsitsi tahutud, ehkki väliselt lihtsate neljakandiliste prusside kultuuriloolist väärtust pole võimalik rahasse panna.

«Vana ehitusmaterjali kultuurilooline väärtus on korvamatu, asendusmaterjal pole mõistagi enam see,» tõdes Siilivask. «Mälestise rikkumise puhul on muidugi karistus karmim kui tavalise hoone vandalismi puhul.»

Esialgu varisema ei kipu

Siilivask lisas, et talade läbisaagimisega hoone seisund igal juhul nõrgeneb ja seda ähvardab laialivajumine.

Kuremaa mõisalauda üks remontijaist, ehitusfirma Cob­ra Grupp tööline Neeme Lehtmets arvas, et ligi 30 meetri laiust ja 60 meetri pikkust maakivihoonet ega ehitise valtsplekiga löödud katust esialgu siiski varisemine ei oota.

«Rehkendasime, et praegu on katusel oleva lume kogukaal umbes 500 tonni,» rääkis Lehtmets. «Aga kui lumi läheb sulaks, võib selle arvu korrutada kolmega. Siis on küll probleem.»

Lehtmets selgitas, et läbisaetud talad hoidsid otsapidi kinni piki lauda seina jooksvast müürilatist, millele toetuvad sarikad. Kui vargad oleksid jõudnud läbi saagida rohkem sarikaid, võinuks katus üle müürilati serva vajuda ja puruneda. Laudakatuse kogupind ületab 2000 ruutmeetrit.

Politsei andmeil vandaalitseti Kuremaa mõisalaudas ajavahemikul 2. jaanuarist 9. veebruarini. Politsei pressiesindaja Kristina Kostina lisas eile, et politseile on kahtlustatav teada.

Cobra Grupi töömehed viipasid võimalikest varastest kõneldes ühemõtteliselt valla sotsiaalmaja poole, mida lahutab laudast vähem kui poolsada meetrit. Lauda lakke varisenud suure augu alt, kümmekonna veel halgudeks lõhkumata talajupi kõrvalt korjasid ehitusmehed asitõendina üles kirve.

Naaber pole kuulnud

Sotsiaalmaja elanikelt, kelle uutest punastest puukuuridest enamik veel päris tühjaks köetud pole, Tartu Postimehel asjalikku infot saada ei õnnestunud.

«Kurat teab, kes tegi,» kohmas maja ülakorrusel elav Mihkel Kutsar. «Mina pole midagi kuulnud. Aga ma käin ka vähe väljas. Ilmad on ju külmad.»

Sisestatud: 22.02.2010.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Kuremaa mõisa park.

Sisestatud: 21.03.2014.