Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laiuse kirikuaed
Mälestise registri number 23928
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Piirkonnale ja ajastule tüüpilise kirikuaia näide ühes väärtusliku arheoloogilise kihistuse, haljastuse ning hauatähistega.

Sisestatud: 13.02.2007.

Mälestise kirjeldus


Kirikuaias asub rõngasrist ning mitmeid teisi hauatähiseid. Kirikuaeda ümbritseb ligikaudu 1 meetri kõrgune sideainega maakivimüür. Kirikuaia ehteks on uhked sepisväravad W-küljel. Haljastus koosneb suures osas 100 aastastest pärnadest, mis ümbritsevad kirikut. Laiuse kirkuaias kasvab teadaolevalt ainuke Karl XII istutatud tamm, mis on ka dendrokronooloogilist tõestust leidnud.

Sisestatud: 13.02.2007.

Mälestise ajalugu


Laiuse kirik on rajatud 14. sajandil ning sellesse aega jääb ka kirikuaia kujunemine. Kirikuaias asub 17. sajandist pärit olev rõngasrist ning ülejäänud vanemad hauatähised on 19. sajandi teisest poolest.

Sisestatud: 03.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd on moodustatud reg.nr.23927-23930"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967)

Sisestatud: 16.11.2005.

Meedia


-Ausammas Rootsi kuningale Karl XII-le
http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=10062&issue=425

Sisestatud: 28.02.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 04.12.2014.