Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laiuse linnuse varemed vallikraaviga
Mälestise registri number 23932
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number 304
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 25.03.19

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Artur Ümar

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on ilmeka näitega laagerkastellist, mida on laiendatud seoses linnuse tulirelvadele kohandamisega 15. sajandil.

Sisestatud: 12.06.2006.

Mälestise kirjeldus


Trapetsilise kujuga ringmüürkastell paikneb väikese oja looduslikult laugjal põhja-lõunasuunalisel kaldakünkal. Varasem sissepääs oli lõunaseina idapoolses lõigus. Linnus on ehitatud mitmes järgus. Ringmüür on rajatud müüri läbivatele teravkaartele, mis toetuvad postvundamentidele (ilmselt ehitusmaterjali kokkuhoiuks ja ehitusaja lühendamiseks). Müüri põhjakülje pikkus on 86 m, idas 82,5 m, lõunas 94 m ja läänes 57,5 m. Kaaravad puuduvad linnuse edelanurgas, kus eksisteerib vanim hoone, väike piklik majalinnus mõõtmetega 21 x 11,6 m, ehitatud arvatavasti 14. sajandi algul. Madal ringmüürkastell moodustab koos majalinnusega esimese ehitusjärgu.
Ümberehitused koos uue väravaga, väravahoonega ja nende ette rajatud eeslinnusega läänes (teine ehitusjärk) tehti ilmselt 15. sajandi alguses. Suur ümara põhiplaaniga loode-suurtükitorn (läbimõõt 14 m, müüri paksus kuni 4 m), ümara kirdetorni vundamendid (eelmisega samas suurusjärgus) ja haakpüssidele kohandatud kirdetorn (läbimõõt 11,7 m) pärinevad 15. sajandi keskpaigast. Linnuse edelanurgal on säilinud veel jäljed väikesest kaheksatahulisest nurgatornist (sama Narva ja Paide linnustel) ja hilisema läänevärava ees olnud väravahoonest. Loodetorni säilinud kõrgus on 22 m, kirdetornil 14,4 m. Kirdetornis on kamberlaskeavad haakpüssidele, allosas on kambrid varustatud külgseinpinkidega. Kastelli kõrgendamine ja paksendamine (koos tornide ehitamisega) tähistab linnuse lõplikku valmimist (müüripaksus 2,1 - 2,3 m, kohati isegi 2,66 m).
Müürid on ehitatud maakivist ja paest. Kasutatud on ka tellist, eriti ohtralt loodetornis ja kaitsekäigu kreneleeringuga kaitserinnatises (7,2 m kõrgusel).
(Kalvi Aluve, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 10.04.2007.

Mälestise ajalugu


Algse linnuse rajamisaega on dateeritud erinevalt. Oletatud on selle rajamist 15. sajandi alguses (Löwis of Menar, Tuulse), 14. sajandi lõpus (Raam) või isegi 13/14. sajandi vahetusel (Alttoa). Ürikuliselt on linnust mainitud esmakordselt 1406. aastal. Suuremad ümberehitused on toimunud 15. sajandil, kui linnust kohandati seoses tulirelvade levikuga. Linnus purustati Liivi sõjas, 1559. aastal. Linnus taastati nii, et seal resideerus veel aastatel 1700-1701 kuningas Karl XII oma vägedega. Peale Karl XII lahkumist purustati linnus Põhjasõjas ning seda ei taastatud.

Sisestatud: 10.04.2007.