Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pajusi mõisa park
Mälestise registri number 23938
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Jõgevamaa parkidele tüüpilise regulaarkujunduslike elementidega pargi näide.

Sisestatud: 06.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Pajusi mõisa park on keskmise suurusega (8,0 ha), plaanilt pikk regulaarkujunduslik park. Eesväljaku poolitab tänapäeval Põltsamaa – Rutikvere tee, mis poolitab esiväljaku ja kahjustab pargi kompositsioonilist väärtust. Mõisa peahoone koos tagaväljakuga jääb ida poole, suurem osa eesväljakust ja pargipuistu jäävad lääne poole teed. Härrastemaja ees olnud ovaal on tänaseks taandunud neljakandiliseks suurte elupuudega muruväljakuks. Maja tagune osa oli algselt regulaarse lahendusega. Säilinud on teljel paiknevad lehised ja kahel pool alleede fragmendid. Tagaväljaku keskel teljel suhteliselt suur, ovaalne süvis, mille äärt mööda jooksis tee.
Ümbritsevast maastikust eraldab parki pae- ja maakividest müür, mis on osaliselt säilinud algsel kujul, osaliselt on müüri taastatud eelmise sajandi lõpul. Säilinud on kivist väravapostid parki läbiva peaallee lääne otsas ja peahoone kõrval. Endine peasissesõidu tõi Adavere poolt üle Põltsamaa jõe ja paistiikide vahelt parki kust algasid pikad kahepoolsed tänini terviklikult säilinud alleed. Peale väravate vahelt sissesõitu hargnes peatee kaheks, üks neist viis pargi lõuna küljelt müüriga paralleelselt tootmishooneteni. Sissesõidutee jätkus pargi keskosani, kus hargnevad teed mitmesse külge. Kõik peamised teed on ääristatud kahelt poolt ka puudega. Parki ilmestas ka vesi. Peateljel ja teine sellest veidi edasi asuvad 2 nelinurkset tiiki, mis said toite kraavi ja paistiikide kaudu jõest. Kraav on säilinud loode osasse viiva tee kõrval. Pargimüüri all on tänini näha kinniaetud kraavi ületav ümarvõlv. Põhjaosa müüri ääres on säilinud endise triiphoone varemed. Samas ees on kõrgendikul vundamendid ja härrastemaja keskteljeni suunduv põlispuudega ääristatud tee viitavad ehitisele (pargipaviljon?).
Park on liigivaene. 1992 inventeerimise järgi kasvas pargis 28 puu- ja põõsaliiki

Sisestatud: 07.05.2008.

Mälestise ajalugu


Regulaarstiilis uhke ja suur park on isutatud ilmselt samaaegselt varaklassistsistliku härrastemaja ehitusega 19. sajandi esimesel poolel. Park on oma põhiplaneeringult säilinud tänini.

Sisestatud: 06.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.23937-23946.

Sisestatud: 13.12.2006.

Meedia


- Pajusi mõisapargile tehakse ilulõikust
http://www.vooremaa.ee/index.html?category_id=4&article_id=13934&issue=623

Sisestatud: 14.03.2008.