Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kaarepere mõisa park
Mälestise registri number 23959
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.11.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 17.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Tänaseks on keskmise suurusega pargist (6 ha) säilinud ainult fragmendid – sissesõiduteed ääristav allee, vana kaherealine allee pargi läänepiiril ja mõned põlispuude rühmad omaaegses vabakujunduslikus pargiosas. Omamoodi sümbolina on vana regulaarne tarbeaed kasutusel ka tänapäeval kasutusel kohalike elanike aiamaadena.

Sisestatud: 17.01.2012.

Mälestise ajalugu


Kaarepere mõisa park on rajatud regulaarstiilis 18. sajandi lõpul. (vt mõisasüdamiku plaan 1389-1-141 1. 1=Sengbusch, Conrad M. 1797 a.)
Park kujundati ümber ilmselt uue peahoone valmimisjärgselt 19. sajandi teises pooles. (vt. mõisasüdamiku plaan 1389-1-137 1- 4=Bolssfeldt, 1895.a. valmistatud koopia 1855 a. kaardist).

Sisestatud: 16.01.2012.

Üldinfo


Kaarepere (Kersel, Woltershof, Waltershof, 1798. a. juba nimi Kareperre) mõisa on esmakordselt mainitud 16. saj. keskel. Oli varem perekond Kaweri omandus. Tagastati 1600. a. Rootsi kuninga Karl IX poolt Luidbert Kawerile kui tema nõbu Engelbrecht Kaweri mõis. Too tõdes siiski, et tema sugulasel Berent von Scharenbergil oli abikaasa Else Dückeri kaudu, kes oli Engelbrecht Kaweri õetütar, mõisale suurem õigus ja andis selle üle 3. novembril 1601. a.
Maanõunik Bernhard von Scharenberg kinkis Kaarepere, mis oli sõja tõttu nii laastatud (1627. a. kasvas põldudel võsa ja mõisasüdames peale ühe väikese rehehoone polnud ühtegi teist hoonet) 1642. a. oma nõbule major Franz von Scharenbergile. 1721. a. revisjonil oli mõisaomanikuks nimetatud Scharenbergi ja rentnikuks leitnant Schulmanni. Mõisahooned, mis olid maha põlenud, ei olnud uuesti üles ehitatud.
17. veebruaril 1728. a. müüdi mõis leitnant Axel Heinrich von Scharenbergi poolt Otto Magnus von Stackelbergile. Tema müüs mõisa 16. veebruaril 1733. a. Reinhold Johannn von Rosenkampfile. Reinhold Johann von Rosenkampf jättis mõisa oma pärijatele. 1818. a. läks mõis pandile mereväeleitnant George von Mollerile. 1840–1849 oli mõisaomanik sillakohtu kaasistuja Ernst von Brasch, 1849–1857 sai pantimise teel omanikuks Johann Philipp Gerstfeld ja 1857. a. oli omanikuks taas von Brasch.
Temalt ostis mõisa oberstleitnant von Malmi abikaasa Adelheid (sündinud Gerstfeld). 1859. a. ostis mõisa parun Robert von Engelhardt. Pärast tema surma 1874. a. kirjutati tema lese Friederike Elisabethi (sündinud von Bock) ja nende 10 lapse nimele. 1876. a. müüsid parun von Engelhardti pärijad mõisa maanõunik Nikolai von Oettingenile, kelle surma järel läks mõis koos Luua ja Visusti mõisatega tema pärijate ühisomandisse.
1920. a. läks mõis raudteevalitsuse käsutusse. Mõisa keskusesse ehitati puitmajad raudtee pensionäridele. Nõukogude ajal oli eri põllumajandusettevõtete (Ausi sovhoos, Kaarepere sovhoos, Kaarepere Sovhoostehnikum) keskuseks.

Sisestatud: 07.03.2012.