Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kudina mõisa park
Mälestise registri number 23962
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.06.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonnale tüüpiline, nii regulaarpargi kui vabakujundusliku pargi elementidega elementidega mõisapark.

Sisestatud: 13.06.2005.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega (3,5ha) park on vabakujunduslik ühes korrapäraste elementidega. Härrastemaja ees on ilus avar muruväljak, mida ääristas korrapärane kaarekujuline tee. Teed ääristasid õitsvad põõsad (ebajasmiin, sirel, lumepall). Tänaseks ümbritsetud vabakujuliste põlispuurühmadega. Ka peahoone tagune väljak on lage, üksikute puu- ja põõsarühmadega. Pargi tagaosas on säilinud fragmente vanast regulaarpargist. Lääneosas asub põline allee. Ka mõisasse suunduva tee ääres on vana põlispuude allee.
2002 aastal kasvas pargis 30 puu- ja põõsaliiki. Põhjaosas on põhipuuliigiks harilik vaher, lõunaosas harilik saar. Suurimate mõõtmetega puudeks on pargi lõunaosas kasvavad harilikud saared (ü=259 cm, h=25 m; ü=395 cm, h=20 m) ja harilik tamm (ü=410 cm ja h=20 m).

Sisestatud: 13.06.2005.

Mälestise ajalugu


Regulaarpark on rajatud ilmselt juba 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses. Sellest ajast on säilinud ka mitmeid fragmente. Pargi kujundas vabakujunduslikuks ümber aastatel 1875–1880 koos uue klassitsistlikus stiilis mõisahoonega Ernst von Mannteuffel.

Sisestatud: 13.06.2005.