Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Luua mõisa park ja alleed
Mälestise registri number 23964
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number 306
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.02.19

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Suure silmapaistva maastikupargi näide

Sisestatud: 30.05.2006.

Mälestise kirjeldus


Luua mõisapark on suur, 14 ha mõisapark, kus regulaarsed ja vabakujunduslikud pargielemendid on tihedalt seotud ja loovad ühtse terviku. Algselt regulaarstiilis park kujunes hoonete ja kivimüüriga piiratud siseaiaks. Juba 18 sajandi lõpul paiknes väljaspool hoonekompleksi suur tiikidega puuviljaaed, samast ajast pärineb arvatvalt ka nn. 8 tee ristumiskohas ja tammedega ääristatud "tähtkrants". 19. sajandi alguses pandi alus nn ilupargile ja palgati õppinud aednik. Ruumikas esiväljak oli omaette väikeseks pargiks, mille looklevad teed jagasid murupinnad eri suurusega kujunditeks. Peahoone tagune ala oli kujundatu sirgete teede ja alleedega, painutatud pärnadest nn. "Gooti alleedega" aga ka maastikupargile omaselt looklevate teedega. Pikitelg parki on, erandlikult härrastemaja otsast, suunatud tiigile. W. v. Engelhardt säilitas üldjoontes pargi kujunduse. Peatee jättis ta muutmata, kuid kõrvalteid korrigeeris selle aja tavadele vastavalt looklevateks. Uute motiividena lisas ta peahoone ümbrusse regulaarseid väljakuid mustriliste kujunditena paigutatud taimedega. Kõige enam muutus tagaväljaku endine kujundus. Parki istutati ka rohkelt võõrpuuliike. Pargi üldkujundus ja teedevõrk on tänaseni loetav ja säilinud, kuigi parki on 20. sajandi II poolel rohkelt istutustega täiendatud ja jäetud kasvama looduslik uuendus. Park on ka väga liigirikas, põhipuuliikideks on siiski tamm, pärn, vaher, saar. Pargis kasvab võimsaid põlispuid.

Sisestatud: 20.05.2009.

Mälestise ajalugu


Park on rajatud regulaarstiilis juba 18. sajandi teises pooles, mida juba 19. sajandi alguses vabakujundusliku pargiosaga laiendati. Teada on, et 18. sajandi esimesel poolel tegutses Luual õppinud aednik, kes 1849 aastal Kuremaale läks. Säilinud on ka plaanid mõisasüdamikust aastatest 1849 ja 1865. 1893. aastal kujundati ja laiendati park terviklikult maastikupargiks W. von Engelhardti projekti järgi. Mõisahoones paikneb metsandustehnikum, kes on hea seisnud ka pargi liigilise täiendamise eest.

Sisestatud: 20.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Vt. Lisa nr.1; Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.23963-23966.

Sisestatud: 28.06.2006.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 8 liiki nahkhiiri. Leitud liigid on Luua pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”, ,2009)

Sisestatud: 27.02.2009.