23974 Visusti mõisa peahoone

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Visusti mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 23974 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Arvel | 23.11.1999 |
Registreeritud | 23.11.1999 |
Mälestise vana number | - |
---|---|
Mälestise liik | ehitismälestis |
Ehitisregistri ehitis | LOSS (114007335) |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Inspekteerimise kuupäev: 27.03.20
Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Ajastule iseloomulik, tagasihoidlik juugendliku mõisahoone näide. |
Mälestise kirjeldus Visusti mõisa peahoone on kombineeritud tellisest, maakivist ja krohvimatile krohvitud puidust hoone. Krohvitud kogu seinapind kuni maakivist laotud vundamendini välja. Hoone avasid ääristab lihtsa juugendliku kujundusega krohviraamistus. Hoonet katab katuseuukidega kivikatus. |
Mälestise ajalugu Mõisa on esmakordselt mainitud 1473. aastal. Seejärel vahetas valdus kuni 1835. aastani mitmeid kordi omanikke. Viimasteks võõrandamise-eelseteks omanikeks olid Oetingenid. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetustena on olnud kasutusel Wissust, Visusi ja Visszel. Peahoone projekt pärineb 1895. aastast ning selle autoriks on baltisaksa arhitekt Rudolph von Engelhardt (1857-1913). Võõrandamise järgselt tegutses peahoones kool. Hoone põles 1933. aastal ning taastati mõnevõrra lihtsustatud kujul. |
Kaitsevööndi ulatus 50 meetrit |
Kirjandus Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Visusti mõisa park. |