Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Visusti mõisa peahoone
Mälestise registri number 23974
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis LOSS (114007335)

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.03.20

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastule iseloomulik, tagasihoidlik juugendliku mõisahoone näide.

Sisestatud: 27.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Visusti mõisa peahoone on kombineeritud tellisest, maakivist ja krohvimatile krohvitud puidust hoone. Krohvitud kogu seinapind kuni maakivist laotud vundamendini välja. Hoone avasid ääristab lihtsa juugendliku kujundusega krohviraamistus. Hoonet katab katuseuukidega kivikatus.

Sisestatud: 27.05.2008.

Mälestise ajalugu


Mõisa on esmakordselt mainitud 1473. aastal. Seejärel vahetas valdus kuni 1835. aastani mitmeid kordi omanikke. Viimasteks võõrandamise-eelseteks omanikeks olid Oetingenid. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetustena on olnud kasutusel Wissust, Visusi ja Visszel. Peahoone projekt pärineb 1895. aastast ning selle autoriks on baltisaksa arhitekt Rudolph von Engelhardt (1857-1913). Võõrandamise järgselt tegutses peahoones kool. Hoone põles 1933. aastal ning taastati mõnevõrra lihtsustatud kujul.

Sisestatud: 17.06.2014.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit

Sisestatud: 27.05.2008.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Visusti mõisa park.
Hein, A. (2003) Eesti mõisaarhitektuur. Mõisamaja kui linnus. Neogootika, „Šveitsi stiil“.

Sisestatud: 17.06.2014.