Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puurmani mõisa peahoone
Mälestise registri number 23988
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 633178.61
Y-koordinaat 6495022.31
Mälestise vana number 310
Ava kaardil

Paikvaatlused(12)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.02.24

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Johanna Toom

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Suurejoonelise neorenessanss-stiilis mõisaarhitektuuri väljapaistev näide. Mälestise tunnusteks on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja interjööriosad.

Sisestatud: 27.05.2008.

Kirjeldus


Kõrgel soklil on kaks täiskorrust, 8-kandiline nurgatorn on 4-korruseline. Põhiplaan on liigendatud: risaliidid neljas küljes, polügonaalsed väljaehitised nurkades, talveaed, kaugele-eenduvad trepid. Külluslik, peamiselt neorenessansist lähtuv fassaadidekoor on korrektse teostusega: esimese korruse sügava profiiliga krohvrustika, lai vahekarniis, keeruka hammaslõikega peakarniis, atikafrontoonid risaliitidel, toskaana sambad, torni ülemisel korrusel sammastele toetuv kaaristu. I korrus on anfilaadne. Saali ja teiste esindusruumide sisekujunduses on kasutatud keerukates kombinatsioonides mitme ajaloolise stiili (rokokoo, varaklassitsism, klassitsism) elemente: tahveldised girlandide ja portreemedaljonidega, rangelt sümmeetrilise taimornamendiga laerosetid, lillevanikud, -palmikud, -kimbud, -vaasid, kannelüüridega pilastrid. Heatasemelise tisleritöö näited on tõrvikute ja loorberipärgadega kaunistatud kõrged tiibuksed, uksepealsed karniisid, ehiskonsoolid, söögisaali kas-settlagi. Säilinud on historitsistlikke kahhelahje ja kaminaid. II korruse lihtviimistlusega ruumid paiknevad koridorisüsteemis.
(Eesti Arhitektuur, IV)

Sisestatud: 10.01.2003.

Ajalugu


Mõisa kohal asuvast asuvast Kursi ordulinnusest pärinevad esimesed teated 14. sajandi keskpaigast. Orduaegseid hooneid säilinud ei ole, märked endisest puidust härrastemajast pärinevad 19. sajandi algusest. Uut härrastemaja hakati ehitama 1864. aastal krahv Ernst von Manteuffeli projekti järgi. Alates 1923. aastast saab endine härrastemaja uue funktsiooni koolina.

Sisestatud: 11.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit

Sisestatud: 27.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


kuni mõisakompleksi ühise kaitsevööndi kehtestamiseni

Sisestatud: 27.05.2008.

Meedia


- artikkel "Puurmannis kulutatakse miljoneid mõisakompleksi renoveerimiseks", Vooremaa, 16. märts 2005
http://www.vooremaa.ee/index.html?issue=182&category_id=4&article_id=3670&find_string_res=mõis
- artikkel " Puurmani kooli isemoodi õppeaasta", 05,09.05
http://www.vooremaa.ee/?issue=248&category_id=4&article_id=5227&find_string_res=muinsuskaitse

- artikkel "Puurmanni lossis saab oma käega ajalugu katsuda" 05,09.05
http://www.vooremaa.ee/?issue=248&category_id=4&article_id=5241&find_string_res=muinsuskaitse

- artikkel " Puurmanni Gümnaasium sai raha renoveerimistööde jätkamiseks
http://www.vooremaa.ee/?issue=299&category_id=4&article_id=6974&find_string_res=muin




Sisestatud: 16.03.2005.