Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puurmani mõisa teenijatemaja
Mälestise registri number 23997
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number 311
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis ELAMU (114018375)

Paikvaatlused(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.09.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Teenijatemaja, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Teenijatemaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Puurmanni mõisa ansamblisse kuulunud iseloomulik kõrvalhoone.

Sisestatud: 10.09.2018.

Mälestise kirjeldus


2-täiskorrusega, hästiproportsioneeritud, viilkatusega kaetud, krohvitud fassaadiga kivist elamu. Hoone asub maanteest eemal jõe kaldal, mõisasüdame põhjaküljel paikneva valitsejamaja läheduses. Avad paiknevad sümmeetriliselt. Avatäited on puidust. Suurte mõõtmetega hoone teepoolse fassaadi keskmes ja kummaski servas on sissepääsu ukseavad. Hoone seinapinda elavdavad rohked aknaavad, millest enamik paikneb teise korruse tasapinnas. Osaliselt on välja ehitatud ka katusealune kolmas korrus, mida valgustavad aknaavad viiluväljadel ning vintskapid katuse tasapinnas. Teenijatemaja paikneb mõisasüdame põhjaküljel valitsejamaja läheduses.

Sisestatud: 11.04.2014.

Mälestise ajalugu


Algselt Kursi linnusega seotud endine ordumõis läks 1713. aastal Manteuffelitele, kelle käes püsis mõis kuni võõrandamiseni. Barokse planeeringuga mõisasüda ehitati välja 18. sajandi teisel poolel. 1881. aastal valmis mõisasüdames suurejooneline lossimõõtu peahoone. Suuremahulisem abihoonete ehitamine algas mõisas 1840. aastatel. Tõenäoliselt pärineb sellest ehitusetapist ka mõisa teenijatemaja. Kindlad teated hoone olemasolu kohta on 1861. aastast. Mõisa ajalooline saksakeelne nimi on Schloss Talkhof, mõnedes allikates ka Lemestvere. Eestikeelne nimetus tuleb ordumõisa rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite nimest.

Sisestatud: 11.04.2014.

Allikad


Rodin, M. (2009) Puurmani mõisa park. Muinsuskaitse eritingimused. MKA arhiiv A-11046

Sisestatud: 11.04.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Puurmani mõisa park.

Sisestatud: 11.04.2014.