Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puurmani mõisa kelder
Mälestise registri number 24001
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number 311
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis KELDER (114022134)

Paikvaatlused(11)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 27.12.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Puurmanni mõisa ansamblisse kuulunud iseloomulik kõrvalhoone.

Sisestatud: 10.09.2018.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, historitsistlikus võtmes, viilkatusega kaetud, krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest kelder. Hoone paikneb valitsejamaja läheduses esifassaadiga maantee suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Pikliku põhiplaaniga maapinnal asuv kelder, mille külgseinad ja otsafassaadide alumised osad on tahutud maakividest ning viiluväljad punasest tellisest. Peafassaadi seinapinnas domineerib lai ümarkaarne tellisest sillus, mille all on kitsam ukseava, mida raamistab dekoratiivne tellisladu. Lihtsama kujundusega tagumise otsafassaadi keskmes on pisem tellisega ääristatud ukseava. Dekoratiivset tellisladu on kasutatud ka tagumise fassaadi nurkades. Kelder paikneb mõisasüdame põhjaküljele jäävas abihoonete rühmas.

Sisestatud: 11.04.2014.

Mälestise ajalugu


Algselt Kursi linnusega seotud endine ordumõis läks 1713. aastal Manteuffelitele, kelle käes püsis mõis kuni võõrandamiseni. Barokse planeeringuga mõisasüda ehitati välja 18. sajandi teisel poolel. 1881. aastal valmis mõisasüdames suurejooneline lossimõõtu peahoone. Suuremahulisem abihoonete ehitamine algas mõisas 1840. aastatel. Mõisa keldri ehitusaja kohta täpsed andmed puuduvad. Kelder on tõenäoliselt valminud koos kõrval asuva valitsejamajaga, mis on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõisa ajalooline saksakeelne nimi on Schloss Talkhof, mõnedes allikates ka Lemestvere. Eestikeelne nimetus tuleb ordumõisa rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite nimest.

Sisestatud: 11.04.2014.

Allikad


Rodin, M. (2009) Puurmani mõisa park. Muinsuskaitse eritingimused. MKA arhiiv A-11046

Sisestatud: 11.04.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Puurmani mõisa park.

Sisestatud: 11.04.2014.