Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puurmani mõisa kelder
Mälestise registri number 24001
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 633317.75
Y-koordinaat 6495243.29
Mälestise vana number 311
Ava kaardil

Paikvaatlused(12)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Puurmanni mõisa ansamblisse kuulunud iseloomulik kõrvalhoone.

Sisestatud: 10.09.2018.

Kirjeldus


1-korruseline, historitsistlikus võtmes, viilkatusega kaetud, krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest kelder. Hoone paikneb valitsejamaja läheduses esifassaadiga maantee suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Pikliku põhiplaaniga maapinnal asuv kelder, mille külgseinad ja otsafassaadide alumised osad on tahutud maakividest ning viiluväljad punasest tellisest. Peafassaadi seinapinnas domineerib lai ümarkaarne tellisest sillus, mille all on kitsam ukseava, mida raamistab dekoratiivne tellisladu. Lihtsama kujundusega tagumise otsafassaadi keskmes on pisem tellisega ääristatud ukseava. Dekoratiivset tellisladu on kasutatud ka tagumise fassaadi nurkades. Kelder paikneb mõisasüdame põhjaküljele jäävas abihoonete rühmas.

Sisestatud: 11.04.2014.

Ajalugu


Algselt Kursi linnusega seotud endine ordumõis läks 1713. aastal Manteuffelitele, kelle käes püsis mõis kuni võõrandamiseni. Barokse planeeringuga mõisasüda ehitati välja 18. sajandi teisel poolel. 1881. aastal valmis mõisasüdames suurejooneline lossimõõtu peahoone. Suuremahulisem abihoonete ehitamine algas mõisas 1840. aastatel. Mõisa keldri ehitusaja kohta täpsed andmed puuduvad. Kelder on tõenäoliselt valminud koos kõrval asuva valitsejamajaga, mis on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõisa ajalooline saksakeelne nimi on Schloss Talkhof, mõnedes allikates ka Lemestvere. Eestikeelne nimetus tuleb ordumõisa rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite nimest.

Sisestatud: 11.04.2014.

Allikad


Rodin, M. (2009) Puurmani mõisa park. Muinsuskaitse eritingimused. MKA arhiiv A-11046

Sisestatud: 11.04.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Puurmani mõisa park.

Sisestatud: 11.04.2014.