24001 Puurmani mõisa kelder
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Puurmani mõisa kelder |
---|---|
Mälestise registri number | 24001 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.11.1999 |
Registreeritud | 23.11.1999 |
X-koordinaat | 633317.75 |
Y-koordinaat | 6495243.29 |
Mälestise vana number | 311 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(12)
Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Puurmanni mõisa ansamblisse kuulunud iseloomulik kõrvalhoone. |
Kirjeldus 1-korruseline, historitsistlikus võtmes, viilkatusega kaetud, krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest kelder. Hoone paikneb valitsejamaja läheduses esifassaadiga maantee suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Pikliku põhiplaaniga maapinnal asuv kelder, mille külgseinad ja otsafassaadide alumised osad on tahutud maakividest ning viiluväljad punasest tellisest. Peafassaadi seinapinnas domineerib lai ümarkaarne tellisest sillus, mille all on kitsam ukseava, mida raamistab dekoratiivne tellisladu. Lihtsama kujundusega tagumise otsafassaadi keskmes on pisem tellisega ääristatud ukseava. Dekoratiivset tellisladu on kasutatud ka tagumise fassaadi nurkades. Kelder paikneb mõisasüdame põhjaküljele jäävas abihoonete rühmas. |
Ajalugu Algselt Kursi linnusega seotud endine ordumõis läks 1713. aastal Manteuffelitele, kelle käes püsis mõis kuni võõrandamiseni. Barokse planeeringuga mõisasüda ehitati välja 18. sajandi teisel poolel. 1881. aastal valmis mõisasüdames suurejooneline lossimõõtu peahoone. Suuremahulisem abihoonete ehitamine algas mõisas 1840. aastatel. Mõisa keldri ehitusaja kohta täpsed andmed puuduvad. Kelder on tõenäoliselt valminud koos kõrval asuva valitsejamajaga, mis on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõisa ajalooline saksakeelne nimi on Schloss Talkhof, mõnedes allikates ka Lemestvere. Eestikeelne nimetus tuleb ordumõisa rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite nimest. |
Allikad Rodin, M. (2009) Puurmani mõisa park. Muinsuskaitse eritingimused. MKA arhiiv A-11046 |
Kirjandus Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Puurmani mõisa park. |