Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Põltsamaa mõisa park
Mälestise registri number 24008
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 614407.64
Y-koordinaat 6503112.78
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(11)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 17.01.2012.

Kirjeldus


Keskmise suurusega (5,5ha) park on vabakujulise puistuga ja metsapargiilmeline, mida läbib edela-kagusuunaline peatee ja hulk kõrvalteid. Teedevõrgu ja üldise kujunduse kohta annavad hea ülevaate säilinud südamikuplaanid aastatest 1816, 1857 ja 1876. Pargi põhjaosas asub põhjaveetoiteline väikese saarega tiik. Tiigist kagus asuval künkal on K. A. Hermanni (1851–1908) mälestussammas. Linnust ümbritsev vallikraav on korrastatud ning veega täidetud. Pargi juurde kuulub saar, mida kutsutakse Katariina saareks seal asuva Katariina II poolt ehitada lastud sauna järgi. Park on keskmise liigirikkusega, kokku on esindatud 37 erinevat puuliiki. Valdavad liigid on harilik saar, harilik vaher, harilik suurelehine ja lääne pärn ning harilik jalakas. Introdutsentidest väärivad tähelepanu hall pähklipuu, amuuri korgipuu, pensilvaania saar jt. Kõrge põõsana kasvab pargis jaapani sirel.

Sisestatud: 17.01.2012.

Ajalugu


Park on rajatud 18. sajandi teisel poolel, mil mõis kuulus Vana-Põltsamaa mõisnik kindral Johann Woldemar von Lauwile.

Sisestatud: 17.01.2012.