Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lustivere mõisa park
Mälestise registri number 24026
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Mälestise liik ehitismälestis
Park Autor Sille Raidvere Kuupäev 27.08.2008
Park Autor Sille Raidvere Kuupäev 27.08.2008 Autor: Sille Raidvere Kuupäev: 24.05.10 Vaade parki teenijatemaja juurest Lustivere mõisa park mõisa tornist Foto: Sille Raidvere Kuupäev: 14.06.2012 Lustivere mõisa park mõisa tornist. Foto: Sille Raidvere Kuupäev: 14.06.2012 Lustivere mõisa park Aeg: 03.05.2017 Foto: Sille Raidvere Lustivere mõisa park Aeg: 03.05.2017 Foto: Sille Raidvere Lustivere mõisa park, tiigi äär Aeg: 03.05.2017 Foto: Sille Raidvere Lustivere mõisa park, tiigi ja jõe äär Aeg: 03.05.2017 Foto: Sille Raidvere Lustivere mõisa park, jõe äär Aeg: 03.05.2017 Foto: Sille Raidvere
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667) Kuupäev: 12.08.1999
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) Kuupäev: 17.01.2006

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.05.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Piirkonnale iseloomuliku erinevatel etappidel rajatud mõisapargi ilmekas näide.

Sisestatud: 30.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Suur, 9,7 ha suurune park on kaheosaline, erinevatel ajajärkudel kujundatud ja erinevatest kujundusstiilidest mõjutatud. 1822. aasta plaanilt on näha pargi nii põhja- kui lõunaosa regulaarsetet planeeringut ühes sirge teedevõrgu ja puuderidadega. 19. sajandi lõpuaastate plaanilt on näha juba ka pargi lõunapoolne regulaarstiilis osa. Pargi põhjapoolne osa on kujundatud parkmetsaks, kus on järgitud maastiku iseärasusi, Lustikvere oja ja maastikupargile omast kujundusstiili.
Peahoone esisele ringteele suunduv Põltsamaa–Lustivere maantee on ääristatud tamme, pärna, saare ja vahtra segaalleega. Härrastemaja esine muruväljak on traditsiooniliselt kõrghaljastusest vaba. Siit suundusid pargi sügavusse pöetud pärnade alleed, mis praeguseks on välja kasvanud. Ka peahoone tagumine väljak on olnud avar muruväljak. Pargi kaugem osa on olnud kaitseribaks suurele puuviljaaiale. 20. sajandi algul olid ajastule kohaselt peahoone lõunapoolses osas väike terrass kiviktaimlaga, peahoone ees roosipeenrad. Tänaseni on pargi lõunapoolsem osa säilitanud oma regulaarse üldkompositsiooni, ülejäänud laienenud osad on valdavalt vabakujunduslikud. Pargis on kivist laud ja üksikud istepingid ning koolimaja läheduses asub laste mänguväljak. Puistut on püütud säilitada algsel kujul ning olulisi ümberkujundusi ei ole tehtud. Park on keskmise liigirikkusega. Põhilisteks puuliikideks on harilik pärn, tamm, saar ja vaher. Okaspuudest kasvavad pargis harilik kuusk, torkav kuusk, harilik mänd, harilik elupuu, euroopa ja vene lehis. Aastatel 1986-1987 tehtud inventuuri järgi kasvas pargis 41 võõrpuu- ja põõsaliiki. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise ajalugu


Lustivere mõisa vana peahoone ümbruses asuv regulaarpargi osa on rajatud ilmselt juba 19. sajandi alguses või veelgi varem. Põhjapoolne pargiosa on kujundatud parkmetsast pargiks 19. sajandi teisel poolel.

Sisestatud: 30.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata Lisa nr.1; Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.24025-24037.

Sisestatud: 14.12.2005.