Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Saare mõisa park ja alleed
Mälestise registri number 24049
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.11.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Regulaarpargi huvitavamaid ja selgepiirilisemaid näiteid Lõuna-Eestis.

Sisestatud: 14.06.2005.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega (6ha) stiilset sümmeetrilise paiknevusega mõisansamblit (valminud 1733) ümbritseb samal perioodil rajatud rangelt sümmeetrilise teedevõrguda ja puudeistutusega regulaarstiilis park. Park on justkui hoonete ansamblite loogiliseks jätkuks looduses.
Peaosaks oli häärberi-esine päikeseküllane rondeel. Peaväljakul valitsesid hoonete heledad pinnad. Haljastuse põhidominant oli imposantne ja päikeseküllane tasane muruala, mida raamisid puude-põõsaste grupid ja üksipuud. Nii kujuneski eesväljaku kujunduse põhiteguriteks valgus ja avatus. Selle pargiosa kujundusdetailid on säilinud.
Hoone otstesse istutati laialehistest lehtpuudest (tammed, hobukastan, vaher) tihe kuliss. Vajadus pargi pea- ja keskosa eraldamiseks kasvas välja mõlema pargipoole erinevast funktsioonist ning ilmest.
Pargi keskosas asuv häärber poolitas pargi.
Tagaküljel jätkus park sama suurel territooriumil kui esiküljelgi. Just see tagumine – põhjapoolne pargiosa oli selgepiiriline regulaarpark (keskosa). Keskosa moodustasid pügatud pärnadest allee, pügatud pärnahekkide ja muruväljakute ala. Siin oli kõik rajatud suletusele ja hämarusele. Ükski teerada ei väljunud puude varjust. Puud olid siin põhiliseks kujundusmaterjaliks.
Keskosa algas häärberi tagafassaadi avava väikese muruväljakuga, mida äärtel sidusid hoonega lopsakad põõsagrupid. Lossi keskteljelt lähtus suurejooneline sirge allee pöetud pärnadest, mille külgedel kulges kaks pargiteed pöetud pärnaheki varjus. Teed-rajad jaotasid pargi ruudukujulisteks väljakuteks. Neid rangejoonelisi väljakuid ei liigestanud ükski puu. Nii saavutati astmeline valguskontrast: pikialleede kõrgete puude hämarus, ristalleede hekkide summutatud poolvari ning muruväljakute hele päikesepaiste.
Keskosa istutuste ala asus kõrgemal kui hoonetagune muruväljak.
Klassikalisteks äärealadeks olid pargi äärt raamivad vahtra-tamme alleed. Äärealadel oli komposit-siooniline tähtsus, sest nad olid pargisisesele kujundusele raamiks. Nende vahelkulgesid varjatud jalgrajad. Jalgradade tähtsaimaks ülesandeks oli parki eksponeerida. Ääreala osaks on pargi lõpus kaks ruudukujulist kõrgete puudega väljakut. Nende eesmärk oli puude täisvarjuga ning tüvede massiga luua kompositsioonis loogiline lõpetatus, sest pargi taga algas jällegi lage põld.
Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 14.06.2005.

Mälestise ajalugu


Park on rajatud 18. sajandi alguses. Parki on uuendatud 19. sajandi keskpaigas pärnahekkide ja keskallee istutamisega algse kujunduse järgi.

Sisestatud: 14.06.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa nr.1

Sisestatud: 07.11.2005.