Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elistvere mõisa park
Mälestise registri number 24061
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 656446.70
Y-koordinaat 6495882.85
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Park esiväljakult Autor Sille Raidvere Kuupäev 04.04.2007
Park esiväljakult Autor Sille Raidvere Kuupäev 04.04.2007 Autor: Sille Raidvere Kuupäev: 28.05.2010 Loomapargi uued aedikud Autor: Sille Raidvere Kuupäev: 28.05.2010 Loomapargi uued aedikud Autor: Sille Raidvere Kuupäev: 28.05.2010 Loomapargi uued aedikud Elistvere mõisa park. Metsapargi osa. Vaade põhjast. Foto: Sille Raidvere Aeg: 19.10.2016 Elistvere mõisa park. Metsapargi osa. Vaade põhjast. Foto: Sille Raidvere Aeg: 19.10.2016 Elistvere mõisa park. Metsapargi osa. Vaade põhjast. Hooldusraied tehtud 2011 aastal. Foto: Sille Raidvere Aeg: 19.10.2016 Elistvere mõisa park. Loomapargi osa. Vaade põhjapoolsele pargi äärele, kus asuvad valitsejamaja varemed. Foto: Sille Raidvere Aeg: 19.10.2016 Vaade Elistvere pargis olevale veekogule. Foto autor I. Raudvassar 24.11.2021.
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667) Kuupäev: 12.08.1999
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.11.21

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Ilmekas Jõgevamaa maastiku reljeefsust jälgiv ning erinevatel etappidel rajatud mõisapark.

Sisestatud: 17.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Elistvere park (17,3ha) koosneb kahest eraldi asuvast osast, mis asuvad Juula-Elistvere teest idas ja läänes.
Idapoolses, hooneid ümbritsevas pargiosas kujundati algne korrapärane park ümber vabakujuliseks 19.s. keskel. Puude vahel paiknesid väiksed suletud muruväljakud kaarsillakeste , kivipinkide ja –postidega, millest mõned on säilinud tänini. Selle pargiosa maanteepoolset külge piirab võimas tammeallee, mille varjus kulgeb tee Kurule. Kirdes ühineb park Elistvere järve äärse metsaga.
Endise teenijate maja alt voolas välja keldriallikas, mille vesi jooksis tiiki ja sealt mööda kanalit Elistvere järve.
Läänepoolne neljakandiline pargiosa oli tihe ja varjurikas. Seda läbisid looklevad jalgrajad.
1997 a. alustas Elistveres tegevust loomapark. Sellega seoses on pargi idapoolse osa funktsioon muutunud. Pargi üldine planeering, välja arvatud algne barokkaed, on siiski tänaseni loetavad.
Puistu liigirikkus pargis on keskmine (33), valdavalt kodumaised liigid. Tavalisest erinevalt on pargipuud saavutanud tähelepanuväärse kõrguse – harilik saar, harilik pärn, harilik tamm, vene lehis ja harilik kuusk on ületanud 35 m piiri.

Sisestatud: 17.01.2012.

Mälestise ajalugu


Elistvere mõisa park rajati 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Kuuludes omal ajal kümne kaunima maapargi hulka Eestimaal. Inglise stiilis pargi osadeks olid barokkaed peahoonest kirdes ning ümbritsev looduspargiks kujundatud maastik voorede ja järvedega. Pargist annavad hea ülevaate säilinud mõisasüdamikuplaanid aastatest 1825 ja 1872.

Sisestatud: 17.01.2012.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 8 liiki nahkhiiri. Leitud liigid on Elistvere pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, hõbe-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir.(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”, ,2009)

Sisestatud: 27.02.2009.