Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Äksi kirik
Mälestise registri number 24071
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number k
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis KIRIK (114014062)
Ãksi kirik, vaade koorile Autor Kalle Lange Kuupäev 25.02.2007
Ãksi kirik, vaade lõunast Autor Kalle Lange Kuupäev 25.02.2007 24071, Ü.Jukk, 07.03.2009 Ãksi kirik, vaade koorile Autor Kalle Lange Kuupäev 25.02.2007 Äksi kirik Foto: S.Raidvere Aeg: 02.05.2009 Aivar Kõivistiku seisukorra hinnangust 03.09.2015 Aivar Kõivistiku seisukorra hinnangust 03.09.2015 Aivar Kõivistiku seisukorra hinnangust 03.09.2015 Aivar Kõivistiku seisukorra hinnangust 03.09.2015 Aivar Kõivistiku seisukorra hinnangust 03.09.2015 Äksi kiriku sisevaade altari suunas. Foto: Marju Raabe, 27.07.2011 Ü.Jukk. 16.04.2008. Sisevaade W suunas. Äksi kirik. Foto autor I. Raudvassar 12.10.2020. Äksi kirik. Foto autor I. Raudvassar 12.10.2020.
Galerii(13)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667) Kuupäev: 12.08.1999
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 13. mai 2005. a käskkiri nr. 194 (RTL, 24.05.2005, 54, 780) Kuupäev: 13.05.2005

Paikvaatlused(12)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 12.10.20

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpiline keskaegse kehandiga sakraalhoone

Sisestatud: 04.01.2005.

Mälestise kirjeldus


Äksi Andrease kiriku puhta vuugiga tellistest ja maakividest fassaadid, samuti interjöör on neogooti vormides. Kirikus oli kõrge niššiga W-torn ning luukavad W-fassaadi ülaosas, mis võivad osutuda võlvipealsele laoruumile. Lammutatud kooriosa asemele püstitati avar polügonaalse lõpetusega juurdeehitus, millele O-s liitub käärkamber. Kirikus on 1000 istekohta. Altarimaal “Kristus ristil”(1888, J.Hagen-Schwarz), orel (1902, W.Sauer)

Sisestatud: 04.01.2005.

Mälestise ajalugu


Kirikukihelkond mainitud esmakordselt 1443. Õpetajate nimesid on teada 1627.a. (nende hulgas ka O.W.Masing) Esmakordselt hävis 17.s. Ka hiljem korduvalt purustatud ja taastatud. Kiriku praegune kuju pärineb 1887-1889, kui toimus hoone põhjalik ümberehitus ja suurendamine arh. R.Guleke projekti järgi.

Sisestatud: 04.01.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vt.Lisa nr.1; ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele 24071,24072 ja 24o73

Sisestatud: 15.02.2005.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kirik

Sisestatud: 20.05.2011.