24071 Äksi kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Äksi kirik |
|---|---|
| Mälestise registri number | 24071 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 23.11.1999 |
| Registreeritud | 23.11.1999 |
| Mälestise vana number | k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | KIRIK (114014062) |
Määrused ja käskkirjad(2)
Inspekteerimised(11)
Inspekteerimise kuupäev: 23.05.18
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(9)
|
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Piirkonna ajastu tüüpiline keskaegse kehandiga sakraalhoone |
|
Mälestise kirjeldus Äksi Andrease kiriku puhta vuugiga tellistest ja maakividest fassaadid, samuti interjöör on neogooti vormides. Kirikus oli kõrge niššiga W-torn ning luukavad W-fassaadi ülaosas, mis võivad osutuda võlvipealsele laoruumile. Lammutatud kooriosa asemele püstitati avar polügonaalse lõpetusega juurdeehitus, millele O-s liitub käärkamber. Kirikus on 1000 istekohta. Altarimaal “Kristus ristil”(1888, J.Hagen-Schwarz), orel (1902, W.Sauer) |
|
Mälestise ajalugu Kirikukihelkond mainitud esmakordselt 1443. Õpetajate nimesid on teada 1627.a. (nende hulgas ka O.W.Masing) Esmakordselt hävis 17.s. Ka hiljem korduvalt purustatud ja taastatud. Kiriku praegune kuju pärineb 1887-1889, kui toimus hoone põhjalik ümberehitus ja suurendamine arh. R.Guleke projekti järgi. |
|
Kaitsevööndi ulatus Vt.Lisa nr.1; ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele 24071,24072 ja 24o73 |
|
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kirik |