Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Äksi kirik
Mälestise registri number 24071
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number k
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis KIRIK (114014062)

Paikvaatlused(11)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 23.05.18

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpiline keskaegse kehandiga sakraalhoone

Sisestatud: 04.01.2005.

Mälestise kirjeldus


Äksi Andrease kiriku puhta vuugiga tellistest ja maakividest fassaadid, samuti interjöör on neogooti vormides. Kirikus oli kõrge niššiga W-torn ning luukavad W-fassaadi ülaosas, mis võivad osutuda võlvipealsele laoruumile. Lammutatud kooriosa asemele püstitati avar polügonaalse lõpetusega juurdeehitus, millele O-s liitub käärkamber. Kirikus on 1000 istekohta. Altarimaal “Kristus ristil”(1888, J.Hagen-Schwarz), orel (1902, W.Sauer)

Sisestatud: 04.01.2005.

Mälestise ajalugu


Kirikukihelkond mainitud esmakordselt 1443. Õpetajate nimesid on teada 1627.a. (nende hulgas ka O.W.Masing) Esmakordselt hävis 17.s. Ka hiljem korduvalt purustatud ja taastatud. Kiriku praegune kuju pärineb 1887-1889, kui toimus hoone põhjalik ümberehitus ja suurendamine arh. R.Guleke projekti järgi.

Sisestatud: 04.01.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vt.Lisa nr.1; ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele 24071,24072 ja 24o73

Sisestatud: 15.02.2005.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kirik

Sisestatud: 20.05.2011.