Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur "Talumees", R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 1933 (kivimass)
Mälestise registri number 24222
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 06.12.1999
Registreeritud 06.12.1999
Mälestise vana number 356-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Skulptuur.

Mälestise tunnus


Skulptuur "Talumees" on iseloomulik näide 1930. aastate skulptuuri dekoratiivsemast ja arhailisemast poolest. Skulptuur esindab osa torn-mälestussambast, mis on pühendatud 107-le Vigalast pärit mehele, kes hukkusid 1905. aasta sündmustes, I maailmasõjas ja Vabadussõjas. 1920.-1930. aastatel oli väga populaarne püstitada kirikute juurde sellelaadseid monumente, Vigala monument on nende seas nii idee kui teostuse poolest üks parematest. Ühtlasi on monumendi näol tegemist näitega arhitekt Alar Kotli, arhitekt Karl Lüüsi ja kunstnik Richard Hammer-Vasardi loomingust. Mälestis moodustab osa kiriku ajaloolisest eksterjöörist.

Sisestatud: 12.12.2005.

Mälestise ajalugu


Avele võetud kultuuriministri määrusega nr. 24, 22.11.1999.

Sisestatud: 12.12.2005.

Üldinfo


1933. aastal valmis uus kiriku torn, mis oli ühtlasi Vabadussõjas langenud Vigala meestele monumendiks. 43 m kõrgune torn püstitati arhitekt Alar Kotli kavandi järgi, mis oli Inseneride Ühingu võistlusel auhinna saanud. Ehitusmeistriks oli K. Rets Viljandist, graniidist kunstiosad valmistas Richard Hammer (Vasard). Need olid esimesed mehaaniliselt väljaraiutud skulptuurid maailmas. Sellekohase tehnoloogia väljatöötaja R. Hammer üritas seda tookord ka patenteerida. Kirikutorn-mälestusammas avati pidulikult 30. juulil 1933.
Torni eesukse kõrval on kahel pool 2 sammast, millel asuvad 6 tahvlit salmide ja langenute nimedega. 1944. aasta sügisel lasi Vigala kiriku õpetaja F. J. Jürgenson tahvlid paksu lubimördiga katta. Vabadusristi kujutis kaeti plekiga. Peatselt võeti maha ka skulptuurid ja maeti torni põhjapoolses küljes maa sisse. 1976. a drenaažitööde käigus kaevati need maa seest välja ja toimetati Haapsalu Koduloomuuseumi, kus neil polnud õiget hoiukohta. Kümme aastat olid need muuseumi õuel, kus üks kuju isegi kukkus ning pea tuli otsast ära. 1986. viidi kujud tagasi kirikusse, kus nad esialgu laudkastis seisid.
1988. a mais üllatas Vigala tervet Eestit, kui taastas esimesena Eestis oma Vabadussõja monumendi.
(Vabadussõja mälestusmärgid I, Mati Strauss, 2002).

Sisestatud: 15.02.2013.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: kivimass.
Autor, valmistamise koht: Richard Vasard, arhitekt Alar Kotli, 1933
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pärast II maailmasõda maeti kirikuaeda, kirikust põhja. 1988 paigutati endisele kohale torni nurgal diagonaalselt eenduvale parempoolsele tugipiidale.

Sisestatud: 12.12.2005.