Mälestise tunnus

Tüüpiline keskaegsest hoonekehandist sajandite vältel ümber ehitatud hoone näide Tallinna vanalinnas.

Kirjeldus

Hoone on sajandite vältel mitmeid kordi ümber ehitatud ja käesolev fassaad on saanud oma ilme 20 sajandi alguses. Hoone esifassaad on uusklassitsistlikus stiilis sümmeetriliselt kujundatud ning esifassaadi ilmestab astmikfrontoon, liseenid.

Ajalugu

Kinnistut nr 6 on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1419. aastal; 1528 ja 1545 on kinnistu hoonestust kirjeldatud kui "suur maja ja väike nurgamaja". 17. saj. algul kuulus kinnistu bürgermeister Johan Holthusenile, sajandi keskel aga raehärra Johan Dellinghausenile. 1756 ostab kaupmees Perend Heinrich Koch kinnistu oksjonilt ning see jääb tema pärijatele kuni 1920. a. septembrini, mil see läheb Kreenholmi Puuvilla Manufaktuuri OÜ-le.
Pikk 68 peafassaadi katusefrontoonil on aastaarvud 1755 ja 1878. Viimane neist tähistab arhitekt R.Knüpferi projekti järgi teostatud ümberehitust; tõenäoliselt märgib 1755 eelmist põhjalikku ümberehituse etappi. Arvatavasti liideti 1755 diele-dornse tüüpi viiluga tänavale avanev keskaegne elamu ("suur elamu") ning selle kõrvale jäävad abihoone ("väike maja") ja väravaehitis kokku kolmekorruselise hoone mahus. Sellest ajast pärinevad säilinud varaklassitsistliku arhitektuuri elemendid - nikerduks, tilgutitega liseenid, pilastrid, aknaraamistused ning fassaadi klassitsistlik kompositsioon. Ilmselt kajastub 1755. a. ümberehituse tulemus Pika tänava fassaadide 1825. a. Inseneride Komando teostatud ülesmõõtmisjoonistel.
1878. aasta ümberehitus muutis hoone eklektilisemaks, tuues fassaadi neorenessansslikke elemente. Mezzaninokorrus ehitati kõrgemaks ning omandas beletaaži ilme. Fassaadi keskosa rõhutati kolme ümarkaarse aknaga, mis paiknevad rustikaga raamistuses. Erinevalt projektist rajati katusele astmikfrontoon.
1922 ehitati inseneri P.Rosmanni projekti järgi ümber kinnistu 4A "vanad hobusetallid ja kambrid" (hoone C), mis oli 19. saj teisel poolel samuti kolmekorruseliseks ehitatud. Fassaad sai tiheda ruudustikuga paarisaknad, kolmnurkse katusefrontooni ning sissepääsu tänavalt. Hoone katust tõsteti, rajati neljas korrus, ehitati sisse uus kivitrepp. Esimesel korrusel paiknes Kreenholmi Puuvillavabriku kontor, teisest neljanda korruseni kolme kolmetoalist korterit teenijate jaoks.
1924 raiuti insener A.Tensoni projekti järgi peahoone hoovifassaad teisele korrusele kaks akent.
Pikk 68 kinnistu 4 hoone on ajalooliselt Suure Rannavärava vahimaja. Esimesed teated vahimajast on aastast 1600, mil ehitusmeister A.Passer rajas hoone. Suure Rannavärava vahimaja rajati 1683-1704 uuele kohale - see oli tänavapoolse rõduga puumaja. 18. saj. esimesel poolel ehitati selle asemele kivist barokkhoone, mille keskel oli eeskoda ja mantelkorsten-köök, ühel küljel tuba sõduritele, teisel ohvitseridele. Ahjusid köeti mantelkorstnast, hoone ees oli kolme kaarega puitrõdu. Hoone kaaristu, esisein, ahjud jne ehitati ümber 1777-78, fassaadi liigendas sestpeale viie kivikaarega rõdu, kaarte vahel oli balustraad.
Vahimajad kaotasid otstarbe Tallinna kustutamisel kindluslinnade nimistust 1858, misjärel läks hoone eravaldusesse ning liideti Pikk 68 valdustega. Hoone on 1920. või 1930. aastatel ümber ehitatud - kaaristu kinni müüritud, krohvitud fassaadi liigendavad pilastrid. Kaks suurt väravat võimaldasid hoonet kasutada garaažina.
Pikk 68 kinnistuga liitub ka 14. saj ehitatud Stoltingi linnamüüri torn, mis läks eravaldusesse 19. saj algul ning liideti hiljem kinnistuga. Torn rekonstrueeriti 1965-66.