Mälestise tunnus

Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Kirjeldus

Kruubiveski paikneb Rotermanni vabrikuhoonete põhigrupis ning on Rotermanni kvartali üheks keskseks dominandiks. 5-korruseline hoone on põhiplaanilt ristkülikukujuline. Paekivist vundamendiga hoone kolme alumise korruse välismüürid on samuti paekivist, neljas ja viies korrus tellistest. Pae- ja telliseosa eraldab astmeline karniis. Põhjapoolse otsafassaadi nurkades on kasutatud eenduvat pae- ja tellisladu. Korrapärase paigutusega akna- ja ukseavadel on segmentkaarsed tellistest laotud sillused. Hoone fassaadidel markeerivad sisemisi vahelagesid metallist müüriankrud. Hoone algne puidust sisemus on hävinud. Veskihoone idafassaadiga liitub väiksem külmhoone, mille kahekordne maht on algselt olnud ühekordne. Külmhoone kandiline telliskorsten on ehitatud veskihoone idafassaadi külge.

Ajalugu

Rotermanni kvartalis ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. Kruubiveski on projekteeritud aastatel 1905-1906 ja selle autoriks on insener Ernst Boustedt (1877-1931). 1908. aastal valmis kruubiveski idapoolsesse tiiba kahekorruselise külmhoone ehitamise projekt. Kruubiveski restaureeriti aastatel 2006-2007 arhitekt Teigar Sova projekti järgi.

Allikad

Eensalu, Monika (2005). Muinsuskaitse eritingimused. Rotermanni vabriku kruubiveski Hobujaama tn. 15a. Arhitektuurimälestise reg.nr. 24241. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 3512.
Välja, Leele (2006). Hobujaama 13. Rotermanni vabriku kruubiveski ja külmhoone. Muinsuskaitseline järelevalve lammutustöödele. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 4158.
Eensalu, Monika ja Pihel, Laur. Rotermanni kruubiveski. Tallinn, Hobujaama tn 15. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n2 279.
Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.