Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni nisu- ja rukkiveski fassaadid
Mälestise registri number 24248
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.03.2000
Registreeritud 16.03.2000
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 16.01.14

Menetleja: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Nisu- ja rukkiveski on ristkülikukujulise põhiplaaniga 3- ja 4-korruseline hoone. Kolme alumise korruse välisseinad on paekivist, peale ehitatud neljas korrus tellistest. Korruste vahel on karniisid. Hoonega liitub läänes jahuveski, mille hilisem kolmas korrus kuulub funktsionaalselt nisu-rukkiveski koosseisu. Hoone külge kuulub ka 4-korruseline veskihoonet elevaatoriga ühendav hoonemaht, mille esimene korrus on lahendatud kangialusena. Veski põhjafassaadil on trapetsikujulise põhiplaaniga paekivist juurdeehitis, mis külgneb endise jõujaamaga.

Sisestatud: 19.01.2015.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. Ühena esimeste seas valmis 1869. aastal aurujahuveski, mida võib ühtlasi pidada hiljem selle kõrvale ehitatud nisu-rukkiveski esimeseks ehitusetapiks. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava äärne elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi.

Sisestatud: 19.01.2015.

Allikad


Eensalu, Monika (2013). Muinsuskaitse eritingimused. Rotermanni rukki- ja nisuveski reg. Nr. 24248 ja jahuveski reg.nr. 24247 fassaadide restaureerimiseks. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 8159.
Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Rukki-, nisu- ja jahuveski jõujaam. Osalise lammutamise projekt. Rotermanni tn 6a, 6 ja 16, Tallinn. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 8233.

Sisestatud: 19.01.2015.