Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni jahulao fassaadid
Mälestise registri number 24249
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 16.03.2000
Registreeritud 16.03.2000
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.04.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise kirjeldus


3-korruseline pikliku põhiplaaniga paekivihoone on algselt ehitatud vabrikuks, mis on hiljem ehitatud ümber laoks. Hoone lakoonilise kujundusega paekivist fassaade katab avade ruudustik. Avade segmentkaarsed sillused on laotud tellisest. Hoone lõunapoolse otsafassaadi kolmnurksel viiluväljal on tellistest ümaraken, viiluväljal on hoone ehitusaasta „1904“. Viimaste rekonstrueerimistööde käigus on hoonele lisatud 2-korruseline pealeehitis, mille raudpleki ja klaasiga liigendatud vorm lähtub hoone algsest katusekujust ja fassaadirütmist. Pealeehitusega üheaegselt valmis tööstushoone lääneküljel uus arhitektuurselt samas võtmes hoonemaht, mida seob varasema tööstushoonega korruseid läbiv klaasgalerii.

Sisestatud: 19.01.2015.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. Leivavabrikuks ehitatud, kuid hiljem jahulaona kasutuses olnud vabrikuhoone valmis 1904. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. Aastatel 1909-1910. valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. Jahulao hoone rekonstrueeriti aastatel 2006-2009 arhitektide Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekti alusel. Tööde käigus lammutati Teist maailmasõja järel peale ehitatud neljas korrus, mille asemele ehitati kaks uut.

Sisestatud: 19.01.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Välja, Leele (2006). Rotermanni vabriku jahulao muinsuskaitselased eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 3911.

Sisestatud: 19.01.2015.