24250 Rotermanni leivavabriku fassaadid
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rotermanni leivavabriku fassaadid |
---|---|
Mälestise registri number | 24250 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.03.2000 |
Registreeritud | 16.03.2000 |
X-koordinaat | 542995.15 |
Y-koordinaat | 6589222.32 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 19.09.23
Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni vabrikute ansamblisse. |
Kirjeldus Leivavabrik on 3- ja osaliselt 4-korruseline kivihoone. Kaks alumist korrust on paekivist, kolmas silikaattellisest ja paekivist, neljas silikaattellisest. Külgfassaadide akendel on punasest tellisest kaarsillused. Hoone fassaade läbistavad müüriankrud. Lõunafassaadiga liitub samal aastal ehitatud kontorihoone. Kaks hoonet moodustavad ühtse terviku, mis on omavahel ühendatud leivavabriku lahendusse kuuluva trepikojaga. |
Asukoha kirjeldus Hoone asub Tallinnas, Kesklinnas, Rotermanni tn 6. Hoone asub Rotermanni kvartalis, kõrval asub mälestisena Rotermanni kontorihoone fassaadid. |
Ajalugu Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue kontorihoone ja leivatehase, mille autoriks oli samuti arhitekt Ernst Boustedt. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. |
Allikad Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461. |