Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni kontorihoone fassaadid
Mälestise registri number 24251
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.03.2000
Registreeritud 16.03.2000
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.09.13

Menetleja: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Haldushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Administratiivhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni vabrikute ansamblisse.

Sisestatud: 28.08.2018.

Mälestise kirjeldus


Kontorihoone on kapitaalne 3-korruseline paekivihoone. Esinduslikul kolmnurkviiluga otsafassaadil on teist ja kolmandat korrust läbiv veneetsia akna motiiv, mille kahel küljel klombitud paest ümarkaarsete sillustega väiksemad aknaavad. Otsafassaadi liigendamiseks on hoone esimese ja teise korruse kujunduses kasutatud krohvitud seinapindasid. Kolmanda korruse kaaravade kohal on metallist aastaarv „1912". Hoone külgfassaadid on lihtsama kujundusega. Aknaavade segmentkaarsed sillused on laotud tellistest.

Sisestatud: 19.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hoone asub Tallinnas, Kesklinnas, Rotermanni tn 6. Hoone asub Rotermanni kvartalis, kõrval asub mälestisena Rotermanni leivavabriku fassaadid.

Sisestatud: 28.08.2018.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue kontorihoone ja leivatehase, mille arhitektiks oli samuti Ernst Boustedt. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi.

Sisestatud: 19.01.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Künnapu, Liivi (2014). Muinsuskaitse eritingimused Tallinnas, Rotermanni 6/Hobujaama 13, Rotermanni tehaste ajaloolise leivavabriku (reg nr 24250) ja kontorihoone (reg nr 24251) fassaadide restaureerimiseks ja juurdeehituse projekteerimiseks. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 8574.

Sisestatud: 19.01.2015.