Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni veskimasinate tööstushoone fassaadid
Mälestise registri number 24254
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 16.03.2000
Registreeritud 16.03.2000
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 27.04.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurist, kuulub Rotermanni vabrikute ansamblisse.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Algselt 2-korruseline ristkülikukujulise põhiplaaniga paekivist tööstushoone, millele on hiljem lisatud kolmas korrus. Hoone otsafassaadil on näha krohvijäänuseid. Avad on sillutatud lihtsate punastest tellistest madalkaarsillustega. Hoone fassaade läbistavad ümmargused müüriankrud. Põhjafassaadi vastu ehitatud juurdeehitus on lammutatud.

Sisestatud: 14.01.2015.

Mälestise ajalugu


Rotermanni kvartalis ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal. 1896. aastal ehitati kvartali siseõuele suur paekivihoone, milles hakkas paiknema villatööstus. Samal ajal rajati selle kõrvale väiksem paekivihoone veskimasinate tarbeks. Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone valmis 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi.

Sisestatud: 14.01.2015.

Allikad


Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.

Sisestatud: 14.01.2015.