Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sakraalehitise varemed piirdeaiaga
Mälestise registri number 24649
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 15.03.2001
Registreeritud 15.03.2001
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.11.13

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kabeliaed, Kabel, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kabel, Kabel ja kabeliaed, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajalooliselt huvitav ja maastikku elavdav väikeobjekt Pirita jõeoru maastikukaitsealal, mitmesuguste kultuurimälestiste poolest väga rikka Pirita pärandmaastiku oluline osa.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Pirita kloostri taga asuval jõesaarel on kõrgem küngas, mida ümbruskonna elanikud kutsuvad Kabelimäeks. Künka keskel on trapetsiaalse kujuga 170-180 cm kõrgune platootaoline kõrgendik, mis ümbritsetud sideaineta laotud tugimüüriga. Kõrgendikul on kunagi asunud väike ida-läänesuunaline ristkülikukujulise põhiplaaniga mördiga laotud kiviehitis, millest on siiani säilinud vaid vundamendid ja õige pisut seinamüüri alaosa. Hoone 65-70 cm paksuseid seinad on korralikult teostatud, seestpoolt on ehitis olnud krohvitud. Läänefassaadis on olnud 120-130 cm laiune ukseava koos säilinud lävekiviga, selle ees puhtalt töödeldud dolomiitplaat. Hoone rajamisel, võimalik et portaali viimistluse juures, on kasutatud ka tellist. On ähmaseid andmeid, et hoone sees olid mingid puitkonstruktsioonid, põrand oli kiviplaatidest. Hoone ümbruses seni teadaolevalt praktiliselt puudub tavapärane keraamikakilde, loomaluid või metallesemeid sisaldav kultuurkiht, mis näitab, et püsivalt pole siin enne 20. sajandit ilmselt elatud. Tegemist on saladusliku ja täpsemalt läbi uurimata objektiga, mille päritolu, funktsiooni ja rajamisaja kohta liigub erinevaid legende.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise ajalugu


Vanade kaartide põhjal võib oletada, et sellel künkal on tõesti kunagi olnud mingi sakraalse iseloomuga ehitis – 1689. aasta plaanil on selle koha peale joonistatud rist ja ring, ka hilisematel kaartidel on sarnaseid tähistusi, kuid tingmärkide juures puudub seletus. Arvestades säilinud müürijäänuste iseloomu, on oletatud, et tegemist võiks olla katoliku-aegse kabelikohaga, mis kuidagi seotud lähedaloleva Pirita kloostri kompleksiga, kuid et uusagsete kaartide koostamise ajal polnud siin enam ehitist, püsis vaid teadmine, et varemete näol on olnud tegemist kultusehitisega. Selle arusaama kohaselt tuleks ehitist ja seda ümbritsevat piirdemüüri pidada keskaegseks.
Samas on arvatud (sh. oli sellel seisukohal Pirita ajaloo uurija Epp Siimo), et nimetus “kabelimägi” on sootuks hilise päritoluga ja kabelitaoline ehitis rajati alles 19. sajandil. On tõepoolest teada, et Viimsi mõisnike Buxhoevdenite 1860. aastatel rajatud matusekabel asus Pirita jõe teisel kaldal, praeguse velodroomi juures oleva Kochide perekonna matusekabeli vastas, seega kusagil Pirita kloostri taga, võimalik, et just Kabelimäel. Sel juhul peaks kusagil Kabelimäel olema hauad, kuhu on maetud Theodor Buxhoevden (1813-1871) ja tema perekond ning kogu rajatis pärineks 19. sajandi keskpaigast, historitsismi perioodist. Tegelikult on võimalik, et romantiliselt meelestatud mõisnikud rajasid oma suguvõsa matusepaiga mingi varasema, võib-olla tõesti keskaegse kabeli varemetesse ja ühtviisi õiged on mõlemad versioonid. Igal juhul oli 20. sajandi alguseks mälestus kunagisest võimalikust kabelist rahva mälust juba kadumas ja paika nimetati 1930-ndatel tihti hoopis “lossi varemeteks” või “linnusemäeks”, samas on ka “Kabelimäe” nimetus kasutusele jäänud. Praeguseks on enam-vähem kindel, et paigal on olnud sakraalne funktsioon, kuid selle dateering ja täpsem iseloom on siiani segane.

Sisestatud: 24.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


mälestise kaitsevöönd on +4 m abs. samakõrgusjoonega piiratud alal mälestise ümber vastavalt kultuuriministri määruse lisas olevale plaanile.

Sisestatud: 24.07.2006.