Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
Mälestise registri number 2589
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala, UNESCO maailmapärandi objekt
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
X-koordinaat 542179.58
Y-koordinaat 6589182.98
Mälestise vana number 1
Ava kaardil

Paikvaatlused(48)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 26.01.24

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vanalinna juhtivspetsialist, Kristiina Frolova

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Vanalinna muinsuskaitseala.

Mälestise tunnus


Muinas-, kesk- ja varauusaegne kultuurkiht koos selles sisalduvate leidude ja ehitusjäänustega.

Sisestatud: 22.02.2012.

Kirjeldus


Vanalinna territooriumiks loetakse muinsuskaitseala, mis koosneb ajaloolisest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega. Muinsuskaitseala hõlmab Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiestee vahelise ala. Vanalinn kuulub Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse ja piirneb teiste kesklinna asumitega ning Põhja-Tallinnaga. Vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud 13. sajandil välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur ning keskajast pärit ehitised. Muutmata kujul säilinud tänavatejoont ääristavad peamiselt 14.–16. sajandist pärinevad hooned. Linna kaitserajatised on suures osas säilinud oma ajaloolistes mahtudes, olles kohati enam kui 15 m kõrged. Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinn säilitanud oma traditsioonilise kasutuse elava linnana, olles nii elu- kui ka ärikeskus aga ka koduks erinevate religioonide pühakodadele. Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus. Muinsuskaitseala hõlmab ülalinna (Toompea), keskaegsete müüride vahel asuvat all-linna ning uusaegseid muldkindlustusi koos vallikraaviga, mis kujundati 19. sajandi lõpus keskaegset linnasüdant ümbritsevaks roheliseks pargialaks. Muinsuskaitsealale jäävad ka mitmed olulised 19. saj lõpu ja 20. saj alguse hooned nagu kirikud, koolid ja teatrid. Kaitsevööndisse jäävad mitmed tähelepanuväärsed puitasumite kvartalid, mis moodustavad olulise osa vanalinna ümbritsevast linnakoest.
Tallinna vanalinn on ka arheoloogiamälestis (I-II a. tuh asulakoht), mille piirid kattuvad muinsuskaitseala piiridega.

Sisestatud: 22.02.2012.

Asukoha kirjeldus


1) Muinsuskaitseala koosneb ajaloolisest linnatuumikust (linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendus linna idaküljes müüri ja muldkindlustuste vahel) ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega.

(2) Muinsuskaitseala hõlmab 112 ha suurust ala piirnedes Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiesteega.

Sisestatud: 18.01.2008.

Ajalugu


Taasiseseisvumise järel kinnitas Eesti Vabariigi valitsus 1995. aastal „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“, millega määrati uuesti kaitsealuse ala piirid: muinsuskaitseala 113 ha ja kaitsevöönd 370 ha. 1999. aastal suurendati kaitsevööndit 2253 hektarini, et paremini tagada ajaloolise linnasüdame ja sellele avanevate vaadete kaitse.

Sisestatud: 22.02.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, vaatesektoritest ja tänavate ehitusjoontega määratud vaatekoridoridest:
1) muinsuskaitsealaga külgnev kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga lõikumiseni Tööstuse tänavaga, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni;
2) vaatesektoritena liituvad kaitsevööndiga sektor Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale;
3) vaatekoridoridena liituvad kaitsevööndiga Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani.
Tallinna vanalinn on ka arheoloogiamälestis (I-II a. tuh asulakoht), mille piirid kattuvad muinsuskaitseala piiridega.

Sisestatud: 09.02.2007.

Aruanded


Kadakas, V., Nurk, R. & Püüa, G. 2008. Vundamentide fikseerimine Suures Rannaväravas. Aruanne.
Nurk, R. 2008. Võlvkonstruktsiooni fikseerimine Tallinnas Suur-Kloostri tn 16. Aruanne.
Nurk, R. 2008. Täiendavad arheoloogilised eeluuringud Tallinnas Ingeri bastioni idaküljel 2008. aastal.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Arheologiline järelevalve Tallinnas Aia tn 4/Vana-Viru tn 13.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud. Šurf 3 aruanne.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2009. Arheoloogilised eeluuringud Tallinna reaalkooli kinnistul Estonia pst 6.
Nurk, R. & Püüa, G. 2009. Vundamendi fikseerimine Tallinnas Harju, Kulassepa, Kuninga ja Niguliste tn ristmikul.
Püüa, G. & Kadakas, V. 2008. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Kaarli puiestee 2 krundil.
Sokolovski, V. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Tallinnas, Aia tn 4/Vana-Viru tn 13 kinnistu ehituskrundil.
Talvar, P. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest ja arheoloogilistest uuringutest Tallinnas, Müürivahe tn 5/ Vana-Posti tn 8 idaküljel, Müürivahe, Vana-Posti ja Suur-Karja tänaval ning Karjavärava platsi kaguosas.
Talvar, P. 2009. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas, Vabaduse väljakul 2009. aastal.
E. Heinloo, P. Piirits. Arheoloogilised uuringud Sihtasutus NUKU teatri sisehoovis (Nunne tn 8, Lai tn 1/Nunne tn 4). Tallinn 2014. Aruanne TKVA arhiivis.
E. Heinloo. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Harju ja Kullassepa tänaval 2013. aastal. Tallinn 2014. Aruanne TKVA arhiivis.

Sisestatud: 28.09.2010.

Arhiivimaterjalid TKVA-s


K. Jaanits, P. Smirnov 2000. Aruanne arheoloogilisest järelvalsvest Toomkiriku juures.
J. Mäll 2000. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Pühavaimu 6;Arheoloogilised uuringud kinnistul Suur-Karja 8.
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest uuringust Tallinnas, Aia tn. 19;Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Pikal jalal.
P. Talvar 2002. Arheoloogiline järelvalve ja arheoloogilised kaevamised Kuninga tn. 1 loode-küljel;
P. Talvar 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas Toompeal Kohtu tn. 2 hoovis;
P. Talvar. 2002. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas endisele hobuveskile Lai tn. 47 rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassi alal.
K. Jaanits 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest ning järelvalvest Tallinnas, Vene tn. 13/15, Pühavaimu tn. 8;
K. Jaanits 2001. Aruanne arheoloogiliest järelvavest Tallinnas, Pikk tn.5 ja 6
V. Sokolovski 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas Pikk tn. 47
I. Vaheoja, J. Mäll 2002. Arheoloogiline järelvalve Tallinnas, Viru tänaval mikrotunneli shahti kaevetöödel
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas, soojustrassi alla jääval alal Vabaduse väljak 10 kuni Rüütli tn. 24;
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest uuringutest ja järelvalvest Tallinnas, Rahukohtu 1;
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilissest järelvalvest Tallinnas, Lai tn. 12
I. Vaheoja, J. Mäll, V. Kadakas 2002. Arheoloogilised uuringud kinnistul Suur-Karja 12.
P. Smirnov 2000. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas Pikk jalg 3.
V. Svjatkovski. 2009. Aruanne arheoloogilise järele3valve teostamisest Tallinnas Lai tn 19-24 vee- ja kanalisatsioonitrassi paigaldamisel. Tallinn.
A. Lavi, T. Toome. Arheoloogilised järelvalvetööd Tallinnas Sauna ja Väike-Karja tänaval seoses kaabelliinide rekonstrueerimistöödega 26.09. - 05.10. 2011. Tallinn 2011.
R. Nurk. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Vabaduse väljakul (20082009: muldkindlustused (kaevand XVII). Aruanne. Tallinn 2013.
A. Lavi, T. Toome. Arheoloogilistest järelevalvetöödest Tallinnas Kelmiküla asumis Toompuiestee 24 hoone renoveerimistöödel 5.-20. 10 2012. Tallinn 2013.
A. Kalm. Arheoloogiline järelevalve Voorimehe 1/Raekoja plats 5. gaasitrassi paigaldamisel. Aruanne. Tallinn 2013.
A. Lavi, K. Tasuja 2014. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Lai tänav 28/30 esisel alal. Tallinn.

Sisestatud: 13.01.2003.

Meedia


- Ligi poolesaja vanalinna maja fassaadid osutusid ohtlikuks
http://www.epl.ee/artikkel_319407.html?PHPSESSID=4f14a3881902e82c5ee1c1c8cdcc0e0d
-Vanalinna kerkib veel üks hotell
http://www.postimees.ee/010606/esileht/siseuudised/tallinn/203961.php
-Tallinna vanalinn ja selle haljastus
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4014&Itemid=2

-Arhitektid Viru Poega ei soovita
http://www.epl.ee/artikkel/354383
http://www.postimees.ee/120906/esileht/siseuudised/tallinn/217626.php

- Robert Nerman Tallinna tänavavalgustus möödunud sajanditel
http://www.postimees.ee/090307/esileht/siseuudised/tallinn/249020.php

- Tallinn kaalub võimalust ajaloolise vaekoja müürid pealt klaasiga katta
http://www.postimees.ee/240407/esileht/siseuudised/tallinn/256855.php

- Linn kaevab Raekoja platsi üles
http://www.postimees.ee/021107/esileht/siseuudised/tallinn/293027.php?linn-kaevab-raekoja-platsi-ules

-Jaan Tamm : Kellele kuulub Tallinna vanalinn?
http://www.postimees.ee/171007/esileht/arvamus/289832.php

-Ekraan näitab Harju tänava eilset palet
http://www.postimees.ee/171007/esileht/siseuudised/tallinn/289815.php

Äripäev 06.01.2014, Indrek Kalda artikkel "Hotelli ja restoraniga vanalinnamaja müüdi oksjonil"
http://aripaev.ee/article/2014/1/6/hotelli-ja-restoraniga-vanalinnamaja-muudi-oksjonil

ärileht.ee 06.01.2014, artikkel "Tallinna vanalinnas läks kaubaks pea kahe miljoni eurone maja"
http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/tallinna-vanalinnas-laks-kaubaks-pea-kahe-miljoni-eurone-maja.d?id=67560068

Postimees: TallinnCity 21.03.2014, Rivo Veski artikkel "Tallinna vanalinn saab juurde uue pagarikoja"
http://tallinncity.postimees.ee/2735100/tallinna-vanalinn-saab-juurde-uue-pagarikoja

Sisestatud: 22.11.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.