Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, II a-tuh eKr - 16. saj
Mälestise registri number 2590
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 1-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.03.19

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloog, Ragnar Nurk

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate muinas-, kesk- ja varauusaegsete leidudega ning ehitusjäänustega.

Sisestatud: 16.12.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on tänapäeval suures osas hoonestatud, sealhulgas kaasaegsete kõrghoonetega. Arheoloogiline kultuurkiht on säilinud hoonestusest vabadel aladel, aga ka tänavate ja vanade hoonete all. Olulisimad arheoloogilised kaevamised toimusid 1990–1991 Olümpia hotellist kagu pool Imanta, Liivalaia ja Juhkentali tn vahelisel alal (A. Lavi, P. Ligi, V. Lang).

Sisestatud: 16.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis jääb Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on kirdes Turu ja Mardi tänav, kagus Keldrimäe tänav, edelas Juhkentali tänav ning loodes Liivalaia tänav. Mälestise ala hõlmab täielikult Imanta, Võlvi, Mardi ja Vana-Liivamäe tänava, osaliselt Liivalaia, Keldrimäe ja Juhkentali tänava.

Sisestatud: 16.12.2011.

Mälestise ajalugu


Härjapea jõeorundi piirkonnas avastas kodu-uurija Oskar Raudmets 1979. aastal ulatusliku kultuurkihi, mis sisaldas leide kiviajast kuni uusajani (AI 5196, 6798, 6953). Sealt kirde pool Kaasani kiriku värava eest 1979. aastal avastatud tuleaseme vanus oli söeanalüüsi andmetel 2270±50 aastat. Keskajal kujunes siinses ümbruses välja Pleekmäe eeslinn. 1990.–1991. aasta päästekaevamistel Olümpia hotellist kagu pool (kunagise Härjapea jõeorundi nõlvast läänes) Imanta, Liivalaia ja Juhkentali tn vahelisel alal saadi ulatuslik 16.–20. saj leiumaterjal (AI 5936, 5937).

Sisestatud: 16.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 16.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.