Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, II a- tuh. e.Kr.
Mälestise registri number 2591
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 2-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.07.11

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate muinas-, kesk- ja uusaegsete leidudega.

Sisestatud: 19.12.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise idapoolne ala on hoonestamata ning hõlma suure osa Tiigiveski pargi alast. Läänepoolses osas paiknevad Ida-Tallinna keskhaigla hooned. Arheoloogiline kultuurkiht võib olla säilinud eeskätt pargi alal, aga ka hoonestusest vabadel aladel. Põhjalikumaid arheoloogilisi kaevamisi toimunud ei ole.

Sisestatud: 19.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Liivalaia ja Juhkentali tn ning Kalevi spordi- ja kergejõustikuhalli ning tenniseväljakute vahelisel kolmnurksel alal. Tema põhjapiiriks on Juhkentali tänav (Liivalaia tn-st kuni läbi Tiigiveski pargi kulgeva Herne tn pikenduseni), kagupiiriks Herne tn (alates Herne tn 28 krundist) ja selle pikendus kuni Juhkentali tänavani) ning läänepiiriks Ida-Tallinna keskhaigla hoonete ((Ravi tn 18 ja 27) idapoolsed fassaadid.

Sisestatud: 19.12.2011.

Mälestise ajalugu


1970. aastatel leidis kodu-uurija Oskar Raudmets Tallinna Keskhaigla (Ravi tn 18) ja Lastepolikliiniku (Ravi tn 27) vaheliselt alalt umbes 60 cm sügavuse liivakihi alt 15 cm paksuse söeseguse kultuurkihi. Lastepolikliiniku alal asus varem Vene garnisoni kalmistu, mida on uuritud Kaupo Deemanti juhatusel. Keskhaigla lahkamisosakonna hoonest 30–40 m lõuna poolt (endise Härjapea jõel olnud veski paisjärve kaldalt, praeguse Tiigiveski pargi alalt) on O. Raudmets trassidest väljavisatud pinnasest leidnud tulekivikilde, rauaräbu, šlakikamakaid, savinõukilde, ihutud kive ja sütt (AI 5197, 6790). Praeguse Juhkentali tn alguses asunud viljaveskist on andmeid juba 13. saj-st ning see kuulus sel ajal Mihkli nunnakloostrile.

Sisestatud: 19.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist.

Sisestatud: 19.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.